Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Neivelt: oleme ühe kolgata tee alguses

    Vana anekdoodi uus variant oleks selline, et enne Euroopa Liidu tippkohtumist oli eurotsoon kuristiku äärel ja tehtud otsustega astuti suur samm edasi, leiab Indrek Neivelt.

    Samas ei usu täna ilmselt keegi, et nüüd on probleemid lahendatud ja et ees ootab helge tulevik. Pigem oleme ühe kolgata tee alguses, märkis Neivelt.
    "Kokkulepete positiivsest küljest on juba räägitud, samuti probleemsetest. Ma juhiksin veel tähelepanu pankade kapitali nõude tõstmisele. Järgmise aasta keskpaigaks peab Euroopa pankade kapitali adekvaatsus tõusma üheksa protsendini. Need, kes pangandusest rohkem aru saavad, teavad, et tegemist on esimese astme omakapitaliga, kuhu hulka ei lähe subordineeritud ega muud sarnased laenud.
    Mida see tähendab pankadele? Sama laenuportfelli kohta on vaja nüüd rohkem kapitali. Aktsionärid ootavad aga ikka kasumlikkust, mis tähendab, et laenu marginaalid peavad kasvama. Niisiis tehti otsusega, millega taheti tõsta pankade usaldusväärtust, laenud hoopis kallimaks.
    Kallimad laenud omakorda tähendavad, et laenu võetakse vähem. Kui laenu võetakse vähem, siis majandus ei kasva ja väheneb raha pakkumine, muutes laenude teenindamise veelgi raskemaks. See on selline spiraal, kust on väljapääsu raske leida," arutles Neivelt.
    Kuna pankadel anti loetud kuud kapitali adekvaatsuse tõstmiseks, saavad nad Neivelti hinnagul käituda kahte moodi. Esiteks saavad nad suurendada aktsiakapitali, emiteerides uusi aktsiaid. Teisalt saavad nad suurendada kapitali adekvaatsust, vähendades ärimahtusid. Arvestades seda, et pankade aktsiad on täna ajaloolises kontekstis väga odavad, pole uue kapitali tõstmine vanade aktsionäride suhtes eriti mõistlik. Seega vaatab enamus pangajuhte, kuidas saaks kapitali tõstmata ärimahte kokku tõmmata ja viia adekvaatsus vajalikule tasemele.
    Kui arvestada veel asjaolu, et ebakindlas majandusolukorras on ka klientide nõudlus laenude järele väiksem, on laenumahtude vähenemine väga tõenäoline. See omakorda tähendab raha pakkumise vähenemist. Ehk laenukahjumid pankadel suurenevad ja varsti on vaja jälle uut kapitali, lisas Neivelt.
    Neivelti arvates on kriisi põhiprobleemid endiselt lahenduseta: "Teine nõrk koht on EFSFi rahastamine. Kust võetakse tervelt 750 miljardit eurot? Euroopa riigid panid kokku 250 miljardit ja nüüd plaanitakse maht tõsta triljonini. Loeme uudistest, et räägitakse läbi Hiinaga, suured reservid on ka Venemaal, Norral ning paljudel Aasia riikidel. Samas on raha juurdelaenamine ikkagi Euroopa agoonia pikendamine. Selle asemel, et muuta majandus konkurentsivõimelisemaks, „võidetakse aega“ ja laenatakse veel raha juurde. Euroopa peamine probleem on ikkagi madal konkurentsivõime ja vananev rahvastik, raha juurdelaenamisega neid ei lahenda. Me lükkame ainult probleeme edasi ja varsti räägime, et EFSF peaks olema mitte üks, vaid neli triljonit eurot. Meeldetuletuseks: Kreeka esialgne abipakett  poolteist aastat tagasi oli 110 miljardit. Ja sellest pidi piisama.
    Konkurentsivõimet saab tõsta ainult kulusid vähendades või raha ostujõu vähenemisel. Oleme näinud, kui raske on arenenud demokraatia tingimustes kulusid kärpida. Meenutagem tänavarahutusi Kreekas ja mujal.  Inflatsiooni ei toeta aga inimesed, kellel on säästud. Mõeldes vananeval rahvastikule ja pensionisüsteemidele, on arusaadav, miks ei taheta inflatsiooni. Seetõttu loeme ka ühisvaldusest, et riigijuhid toetavad hinnastabiilsust eurotsoonis. Tundub, et demokraatiale kohaselt püütakse leida kompromissi, mida sisuliselt pole võimalik saavutada. Me ei taha kulusid piisavalt kärpida ja me ei taha ka raha juurde trükkida ning laename aga juurde. Ainult, et laenuandjaid pole enam palju alles jäänud."
    Vananeva rahvastiku ja kalli pensionisüsteemi probleeme püütakse lahendada pensioniea tõstmisega. Seda tegi kriisi ajal Eesti ja seda teevad ka teised riigid. Samas on noorte töötus Euroopa Liidu üks suuremaid probleeme: tervelt iga viies on töötu, mõnes riigis isegi iga kolmas. Kui pensioniiga tõsta ja minna pensionile hiljem, jääb noortele veelgi vähem tööd. Seega vähendame ühelt poolt küll kulutusi pensionisüsteemile, kuid tekitame juurde uusi sotsiaalkulutusi, märkis Neivelt.
    Ka pärast viimast tippkohtumist on küsimusi rohkem kui vastuseid ning on selge,  et elame huvitaval ajal, lisas ta lõpetuseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.