• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Psühhiaater: arst peaks kolleegi veast teada andma

    Arstide eetikakomisjoni liige, psühhiaater Andres Lehtmets rääkis arstide liidu eetikakonverentsil, et arst ei peaks kolleegiga probleemi tekkimisel ajakirjanduse poole pöörduma, kirjutavad Meditsiiniuudised.

    Lisaks kurtis ta äri tungimise üle tervishoidu. Lehtmetsa sõnul on kollegiaalsusel arsti töös oluline roll täita. Juhul, kui arst märkab kolleegi töös vigu, peab ta sellest teavitama tema juhendajat, ülemust või arstide liitu.
    Patsientide huvide esikohale seadmise kõrval on Lehtmetsa sõnul arstide töös olulisel kohal ka kollegiaalsus, sest arstid töötavad kollektiivis ja vajavad sageli teistega konsulteerimist. Seetõttu ei tohiks arst varjata ka kolleegi vigu, vaid peaks alati sekkuma, kui näeb eksimusi.
    Tänapäeva tervishoius on arstieetika põimunud ärisuhetega. Strateegilisi otsuseid ei tee tavaliselt arstid, näiteks haigekassa ja ministeerium, rääkis Lehtmets.
    Ta lisas, et suurhaiglate juhtimine politiseerub meil üha enam ning see hõlmab juba ka kliinilist juhtimist. Näiteks ei korraldata enam haiglates läbipaistvaid ja avalikke konkursse juhtide leidmiseks, mis võtab noortelt tohtritelt motivatsiooni. Juhtimine käib sageli vaid äripõhimõtteid järgides.
    Psühhiaatri sõnul pole tänapäeval arst tervishoius enam ainuotsustaja. Kõiki suhteid ei saa paika panna turureeglite järgi. Kõik see tähendab, et eetilisi väljakutseid on tervishoius väga palju.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Miks kulus Enefiti IPO peale 8 miljonit eurot?
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti Energia kavalus: vaidlustes sipleva Tootsi tuulepargi sisse kasvab uus tuulepark
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.