Soome tõmbab pidurit

Artikkel

- Uudised
- Birjo Must
- 30. oktoober 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome tõmbab pidurit
Euroopa suuruselt teise paberitootja ja vineeriäri UPM Kymmene Oy juhi Kaido Kuke kinnitusel on selgelt tunda, et viimasel ajal valitseb Soomes väga pessimistlik uudisvoog. Ettevõtted on algatanud palju nõupidamisi tööjõu vähendamiseks ja praegune rütm on niisugune, et umbes 500 inimest nädalas jääb oma töökohast ilma, tõdes Kukk.
Eeskätt võib tellimuste vähenemine puudutada ehitussektorit. Kuigi tänavu on Soomes ehitusmahud kasvanud, jääb tuleval aastal ehitamata vähemalt iga neljas varem plaani võetud kortermaja.
"Terve Skandinaavia on Euroopa majanduskriisist raputada saanud. Nii Rootsis, Norras kui ka Soomes on projekte võrreldes aasta algusega tunduvalt vähem," tunnistas põhjanaabritele puitmaju projekteeriva ja ehitava Matek ASi juhatuse esimees Sven Mats.
Eesti ehitajad veel tööpuudust ei tunne. Praegu on Helsingi veel kilesse mässitud ja uute korterelamute ehitus käib täie hooga. Ka Soomes ehitustöid tegevad eestlased ei tunneta tööpuudust, nende arvates vajatakse isegi töökäsi lisaks.
Suuremates peatöövõtjates on aga Euroopa võlakriisist tekkinud ebakindlus süvenema hakanud ning nad on otsustanud ettevaatlikkusest järgmise aasta plaane kärpida. Sellest johtuvalt valmistavad allhanketöid tegevate väikefirmade juhid omakorda ette varuplaane, kui peaks realiseeruma kõige hullem stsenaarium.
Neljast üks jääb ehitamata. "Kui juba Merkel ja Sarkozy ei tea, mis maailmas juhtuma hakkab, ei tea meie ammugi," kurtis Soome ehitusfirma Peab Oy tegevjuht Heikki Levo ettevõtjate muret. Levo sõnul annab just finantsturgudel toimuv tõuke 2012. aasta plaane olulisel määral kokku tõmmata.
Prognooside järgi on Soome elamuehitusturu olukord 2012. aastal halvem kui tänavu. Riigi suuremad ehitusettevõtjad teatasid hiljuti, et kavatsevad tuleval aastal ehitada 25 protsendi võrra vähem korterelamuid kui sellel aastal. See tähendab, et iga neljas plaanis olnud kortermajamaja projekt jääb ellu viimata. Kui 2011. aastal ehitatakse Soomes üle 31 000 korteri, siis järgmisel aastal valmib uusi kortereid umbes 26 000.
Soome ehitajate ametiühingu juht Matti Harjuniemi põhjendas ehitusmahtude vähenemist Euroopa finantsturgudel valitseva ebakindlusega. Soomlased on muutunud ettevaatlikumaks ja seetõttu ostavad kortereid vähem, sest kardavad, et kui finantsturgudel tekivad suured probleemid, siis teatud aja pärast hakkab see mõjutama ka Soome tööhõivet.
"See ebakindlus mõjutab loomulikult majandust, sest tootmismahud enam ei kasva. See tähendab, et ka ehitussektorisse ei teki töökohti juurde," tõdes Harjuniemi.
Uusehitiste mahu vähenemist kinnitas ka Soomes töötavate Eesti ehitajate liidu juht Haakon Nõmme. "Majanduslik olukord on nii ebakindel ja korterite hinnad on nii laes, et küllaltki riskantne on uusehitistega alustada," ütles Nõmme.
Ta nentis, et kuigi firmadel oleks finantsiliselt võimalik ehitada, siis ollakse väga ettevaatlikud ega kiputa raha uute projektide alla panema. Kui varem olid järgmiseks aastaks tehtud kasvuplaanid, siis praegu on neid hoolega kärbitud.
Detsember toob selguse. Soome ehitusfirma Peab Oy tegevjuhi Heikki Levo sõnul on praegu palju lahtiseid küsimusi ja sellepärast pole ettevõte ka konkreetset plaani kirja pannud. Levo avaldas lootust, et asjad selginevad aasta lõpuks.
"Kui räägime üldisest strateegiast, siis tundub ehitamise plaanides praegu olevat suhteliselt kehv seis," möönis Levo. Parima stsenaariumi järgi jäädakse ehk samale tasemele, mis sellel aastal, lisas ta.
Soome ühe suurema ehitusettevõtte Luja Group Oy tegevjuht Hannu Isotalo nentis samuti, et kuigi tuleva aasta algus tuleb töörohke, on süvenenud ebakindlus ning see mõjutab uute projektide käivitamist.
"Siiani pole me oma plaane veel kärpinud, ootame detsembrini ja siis otsustame. Selleks ajaks on ka võlakriis mingisugusegi lahenduseni jõudnud," lausus ta.
Siiski möönis Isotalo, et ka kõige optimistlikuma plaani järgi jääb elamute ehitus samale tasemele, mis sellel aastal. Ehitusmaht järgmisel aastal kindlasti ei suurene.
Euroopas valitsevad pinged on ehitusfirmade kõrval ajanud ärevusse kogu Soome eksporditööstuse. Soome ehitajate ametiühingu juhi Matti Harjuniemi kinnitusel on Soome eksporditööstus järgmise aasta suhtes murelik. "Soome kõige tähtsamate ekspordisektorite - metsatööstuse ja tehnoloogia - olulisemad turud asuvad Euroopas. Need aga tõmbuvad kokku," selgitas Harjuniemi.
Eesti puitmajaklastri juhi Elari Kivisoo sõnul on tellimuste mahud Soomes vähenenud ja enamik ettevõtteid ütleb, et aasta alguses prognoositud 2011. aasta mahud ei täitu.
Reedel Hamburgis Saksamaa ettevõtjatele esinenud majandusminister Juhan Parts ütles pärast ettekannet Äripäevale, et Euroopa krediidikriisi pärast ei ole mõtet pabistada. Ministrile tuli Äripäeva kirjeldatud soomlaste pessimistlik tulevikuvaade ning selle võimalik negatiivne mõju Eestile üllatusena. Partsi sõnul rääkis ta hiljuti Swedbanki juhtidega, kes kinnitasid ministrile, et ootavad Eestis investeerimistegevuse elavnemist.
Eestlased optimistlikumad. Soome turule 18% toodangust eksportiva Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre soomlaste pessimismi ei tunneta. Tema kinnitusel on müük Soome püsinud viimastel aastatel samal tasemel ja praegu pole näha, et see hakkaks alla minema. "Soomes oleme kõige kauem olnud ja seal on müük stabiilne, kuid Rootsi ja Norra turul planeerime järgmiseks aastaks ikkagi kasvu," rääkis Soomre.
Eelmisel aastal Soomes tehase sulgenud ja tootmise Eestisse kolinud Henkel Makroflex ASi juht Sirje Aal tunnistas, et põhjanaabrite majandusolukord pole kõige lillelisem. Kuna Eesti ettevõte müüb tooteid kontsernisiseselt tütarfirmadele, siis pole põhjust ebakindlust tunda.
Euroopasse enam ei usu. Ebakindlas keskkonnas ellujäämiseks soovitavad ettevõtjad otsida eksporditurge väljaspool Euroopat. Alternatiivsed sihtturud aitavad vältida olukorda, kus ollakse ühe sihtturu arengutest liialt sõltuvad, ja see aitab raskel ajal ellu jääda. "Meie ei usu enam Euroopasse. Proovime eksportida kõikjale, välja arvatud Austraaliasse," lausus UPM Kymmene Oy juht Kaido Kukk.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul sõltub Euroopa võlakriisi lahendus palju sellest, millised on reaalsed sammud ja kas uusi kokkuleppeid ka rakendatakse. Partsi sõnul on oluline see, et Kreeka majandus ärkaks ja et Kreeka jääks pretsedendiks, rääkis Parts.
Hetkel kuum