Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Talendid Koju? Ei, parem juba Talendid Eestisse!

    Viimasel ajal on tulnud mitmeid uudiseid, et üks või teine Eesti ettevõte on kas tippjuhiks või -spetsialistiks palganud välismaalase. Oleme selles valguses kirjutanud nii Estonian Airist, Skype'ist kui ka paljudest tublidest eksportijatest.
    Äripäeva arvates on see rõõmustav trend. Ning kuigi see trend on veel kujunemisjärgus, on üsna kindel, et tänapäeva maailmas tuleb rahvusvaheliselt edukas olemiseks veelgi enam vaeva näha ning mis võiks olla veelgi loogilisem kui sihtturge hästi tundvate talentide tippudeks palkamine? Me ettevõtted peaks julgemini välismaalasi palkama. Sest eestlane ei tea ega tunne kõiki turge, ega saagi neid kõiki läbi ja lõhki teada-tunda. Samuti on ju erinevad ka erinevate riikide ärikultuurid, tõekspidamised jms, mida tundmata on läbi lüüa võimatu. Või vähemalt tuleb tulemus kordi raskemini, kui võiks.
    Muidugi ei pea me silmas vaid tippjuhtide palkamist, see on märksa laiem teema. Eesti (tegelikult kogu Euroopa) vananevat elanikkonda arvestades seisame kesk süvenevat tööjõupuudust, mis takistab elatustaseme säilitamist, rääkimata selle tõstmisest. Me ei saa lootma jääda vaid Talendid Koju programmidele, mis toovad hoolimata kulutatud miljonitest heal juhul kümmekond laia ilma läinud kaasmaalast koju, loomaks siin töökohti vähem andekatele kohalikele ja kasvatamaks uue põlvkonna eestlastest uusi talente.
    Meil tuleb olukorraga leppida. Meil tuleb võltshäbi (mida üsna sageli sel teemal rääkides kohtab) alla neelata ja hakata välismaiseid talente siia meelitama. Me ettevõtjad ei tohiks leida end enam olukorrast, kus välismaise tippspetsialisti palkamise järel tuleb häbenedes aru anda, miks eestlast ei palgatud. Vastutustundlik oleks siiski ka tulevikule mõelda. Ja tulevikule mõeldes on ju selgemast selgem, et vaid kaasmaalaste toel me kaua läbi ei aja, meid ei ole ju lihtsalt nii palju.
    Võtmeküsimus on soovimatus. Äripäeva arvates peitub probleemi juur just soovimatuses või kui võõrsõnaga väljenduda, siis isegi ksenofoobias ehk hirmus/vihas kõige võõrapärase ja võõramaise vastu. Äripäev usub, et me ettevõtted palkaks hea meelega välismaiseid tippe, mis sest, et nood kodumaistest palju kallimad, kui ühiskond seda aktsepteeriks. Nagu öeldud, peab ettevõtja praegu veel välismaalt inimese palkamist siiski häbenema. Võib-olla oleks pidanud näiteks palgalõhede vähendamise kampaaniale kohe ka võõraviha vähendama kutsuv kampaania järgnema?
    Teine ja mitte palju väiksem takistus on seotud kvootidega kolmandatest riikidest pärit inimeste sisserändele, näiteks lõunanaabrite juures Lätis neid ei ole. Kas Läti on seetõttu katastroofi lävel? Ühesõnaga - kas poleks Eestigi riigijuhtidel aeg mõtlema hakata, et järsku on see 0,1 protsenti rahvastikust ehk ca 1300 inimest pisut liiga väike number?
    Talendid Eestisse! Võõraviha vähendamisega valitsus toime ei tule, see on pikk protsess, kuid sisserände piirarvu võiks suurendama küll hakata. Ja veel üks lihtne võte: asendagem Talendid Koju programm Talendid Eestisse programmiga. Sest talente on Eestisse hädasti tarvis, aga kahjuks ei tähenda talent alati eestlast, kuigi mõned meist sooviks seda nii kangesti uskuda.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Tesla halbadele tulemusele vaatamata lõpetasid USA indeksid tugevalt rohelises
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.