Mida tähendab soojustusmaterjalide tuletundlikkus?

Aegade jooksul on erinevate riikide metoodikatest ja leksikast meie ehitusalasesse käibesse jõudnud väljendid "isekustuv", "raskesti süttiv", "põlemist mitte soodustav" ja veel mitmeid sarnaseid omadusi, mida aga kehtivad normatiivdokumendid ei sisalda.

Küll aga on täpselt sõnastatud ja reglementeeritud kaks olulist tuleohutusega seotud mõistet - ehitise (või selle osa) tulepüsivus, mis omakorda on otseses sõltuvuses kasutatavate toodete (materjalide) tuletundlikkusest. Lihtsamalt öeldes on tulepüsivus määratud ajaga, mille jooksul ehitis peab tulekahju korral vastu pidama ja säilitama talle esitatud nõudmised. Ehk siis tegemist on tarindi omadusega, mis sõltub selles kasutatud toodete/materjalide koostoimest ja omadustest.

Tuletundlikkus on määratud materjali käitumisega tulega kokkupuutel: süttimine või mitte, soojuse, suitsu, gaaside, põlevate või kuumade tilkade eraldumine. Standardi EVS-EN 13501-1 põhjal on materjalid (ehitise osad) tuletundlikkuselt jaotatud seitsmesse põhiklassi, mis on tuntud ka nimega Euroklassid (Euroclasses): A1; A2; B; C; D; E; F. Neist klassidest A1 on mittesüttivad ja ülejäänud klassides süttivad materjalid.

Seega ei saa rääkida materjalide tuleohutusest kasutades mõisteid "isekustuv", "ohutu" ja "raskesti süttiv", sest vastavalt Euroopa standardile kuulub mineraalvill klassi A1, mille puhul on tegemist mittesüttiva, mittepõleva ja tuld mittelevitava ehitusmaterjaliga ning polüstüreenplaat kuulub klassi E, mis tähendab, et tegemist on süttiva, põleva materjaliga, mis levitab tuld kiiremini kui kahe minuti jooksul alates süttimisest.

Ehitusmaterjalide tööstuses kasutatakse palju erinevaid lisandeid, mis parandavad toodete omadusi, sealhulgas ka reageerimist temperatuurile, (polüstüreenplaatide koostises antipüreene) mis aeglustavad tule levikut, kuid need ei muuda toodet raskesti süttivaks või isekustuvaks standardi tähenduses.

TTÜ teadlaste uuringust "Eesti eluaseme fondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" selgub, et vahtpolüstüreeniga (EPS) lisasoojustatud seina soojusjuhtivus on 12 % suurem võrreldes mineraalvillaga lisasoojustatud seina omast.

Autor: Kalev Kõnn