Ettevõtja naasku seni, kuni veri vemmeldab

Äripäev täna rõõmustab ja kurvastab. Rõõmustab ja ühtlasi kiidab neid ettevõtjaid, kes pole oma rahakotile istuma jäänud, vaid pärast puhkust, kõrvalolekut või muid tegevusi naasnud aktiivse majandustegevuse juurde. Ja kurvastab, et Eestis on nii palju andekaid ettevõtjaid, kes on valinud vaikiva mugavuselu vaadata kõrvalt, kuidas teised pingutavad ja püüavad.

Rõõmustame, et näiteks Hansapanga asutajate hulka kuulunud Rain Lõhmus on tagasi panganduses. Olles teisel ringil avanud LHV panga, on Lõhmusel ambitsioonikad ja pikaajalised plaanid.

Teisel ringil, kuid turvateenuste alal on ka näiteks Urmas Sõõrumaa, kelle vastloodud USS Security Eesti AS soovib saada ei rohkem ega vähem kui turuliidriks. Samamoodi on näiteks Eesti metsandushiiu Sylvesteri müünud ärimehed tagasi lätete juures ning ajavad metsaäri.

Samal ajal leiame hulga näiteid kas või sellesama Hansapanga asutajate hulgast, kes sisuliselt valinud rantjee elu. On loomulik, et võetakse ajutiselt puhkus või proovitakse mõnda teist ala - kas või poliitikat. Kuid lõputult on patt oma andeid raisku lasta. Ja mitte ühiskonna, vaid iseenda vaatevinklist. Seda enam, et ettevõtlikkus on ilmselt miski, mis paneb vere vemmeldama. Tõsi, näiteks Sõõrumaa puhul on kindlasti motivaatoriks ka keeruline majandusseis, mis seotud kahjudega kinnisvaraäris. Kuid seda näljasem ta on.

Mis võiks tagada tagasitulekul edu? Esiteks see, et maailma mõistes on need ettevõtjad oma parimas eas - paras tasakaal endiselt pulbitsevast ambitsioonist, elujõust ja -kogemusest. Teiseks on nende ettevõtted väiksemad ja seega paindlikumad võrreldes suurte rahvusvaheliste ettevõtetega - nad tunnevad kohalikke olusid läbi ja lõhki ning oskavad neile reageerida. Kolmandaks on nad usaldusväärsed - ilmselt on nii mõnigi nõus usaldama alustavad ettevõtet, mida juhib Lõhmus või Sõõrumaa, selmet panustada suurde, kuid näotusse korporatsiooni. Neljandaks on neil väärtuslikud kontaktid - nad on ettevõtjad, kellele saab vajadusel otse helistada. See tähendab, et neil on olemas üheaegselt nii klientide tagasiside kui ka võimalus neile kiirelt lahendusi pakkuda. Stockholmi, Kopenhaageni või Londoni kaudu on see heal stsenaariumil aja- ja ressursimahukam ning halvemal juhul lihtsalt võimatu.

Kuid ettevõtlusesse naasmisel on ka omad ohud. Näiteks veendumus, et see, mis tagas edu eelmisel sajandil, töötab ka praegu. Samas kui miski pole püsivam kui muutus. Kuid kogenud ettevõtja eelised peaksid riske piisavalt maandama. Tõsi, võib tagantjärele küsida, kas ettevõtjad on endiselt rahul, et oma ettevõtted maha müüsid. Seda enam, et nüüd millegipärast ollakse samas valdkonnas tagasi. Kuid lühikese majandusajalooga Eestis olnuks ilmselt imelik oodata pikemaajalist vaadet. Hea seegi, et nüüd ollakse targemad.

Ettevõtjate naasmine on mitmeti hea. Nii luuakse uusi ärisid - töökohti ja maksuraha. Kuid nii täidetakse ka ilmselt turul nišše, mis olid seni täitmata - on ju selge, et päris sama asja ajamine ei too edu. Sedasi raputatakse mugavustsoonist välja ka rahvusvahelised suurtegijad - olgu Swedbank või G4S. Tiheneb konkurents, paranevad ka teenused ja tooted.

Naasma peaks palju rohkem talente. Olari Taal, Heldur Meerits, aga miks mitte ka andekad juhid nagu Erkki Raasuke, on vaid mõned näited parimas eas ettevõtjatest.

Seejuures teine tulemine ei ole mingi piir. Naasta saab ka kolmandat ja neljandat korda. Niisiis, tere tulemast tagasi.

Autor: ÄP