Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikontroll: kalli haiglatehnikaga käiakse ebaefektiivselt ümber

    Riigikontroll teatel ei ole kallihinnaliste meditsiiniseadmete soetamise ja kasutamise vallas viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud. Kolme aasta eest heitis Riigikontroll ette seadmete ebaefektiivset kasutamist. 

    Auditi tulemusena leidis Riigikontroll, et sotsiaalministeerium ei ole viimaste aastate jooksul astunud valdkonna koordineerimisel olulisi samme ning selle tulemusena saavad patsiendid samaliigilistest haiglatest erisuguse kvaliteediga teenust, kompuutertomograafid üldhaiglates ei tööta endiselt optimaalse koormusega ja kõik haiglad ei suuda piisavalt seadmetesse investeerida.
    Riigikontroll hindas 2008. aasta auditile järgnenud järelauditis, kas patsientide võimalused saada neile vajalik uuring on paranenud. Leiti, et uuritud patsientide hulk on viimastel aastatel kasvanud märkimisväärselt, kuid endiselt on üle 12% insuldikahtlusega patsiente, kellele sellist uuringut õigel ajal ei tehta.
    Kerge peatraumaga patsientidest ei ole vajalikku uuringut saanud pea 43%. Risk uuringust ilma jääda on oluliselt suurem nendel patsientidel, kes satuvad esmalt enda kodumaakonna haiglasse, kus kompuutertomograafi pole (Põlva, Jõgeva, Rapla ja Hiiumaal), ja erinevatel põhjusel ei saadeta patsienti kohe edasi haiglasse, kus seade olemas on.
    Nii nagu kolme aasta eest hindas Riigikontroll ka nüüd, millise koormusega Eesti haiglatesse soetatud kompuutertomograafid töötavad. Keskmiselt oli nende töökoormus kasvanud veerandi võrra ning suurtes haiglates oli see isegi üle kahe korra suurem optimaalsest. Maakonnahaiglates, kus koormus on küll tõusnud, jääb see keskmiselt siiski vaid 65% juurde optimaalsest.
    Kolme aasta tagune audit heitis ette seadmete vanust
    Kolm aastat tagasi lõppenud auditis leidis Riigikontroll, et röntgeniseadmed on keskmiselt kümme aastat vanad. Nüüd on röntgeniseadmete keskmine vanus küll vähenenud, kuid kui varem oli röntgenite keskmine vanus nii suurtes kui ka väikestes haiglates sama, siis nüüd on maakonnahaiglate röntgeniseadmed vanemad kui Eestis keskmiselt.
    Viimaste aastate jooksul on uue röntgeniseadme soetanud vaid paar maakonnahaiglat. Riigikontrolli hinnangul on see problemaatiline, kuna kompuutertomograafide soetamise tippajal 2006.–2007. aastal lükati edasi röntgeniseadmete ostu, kuid nüüd selgus, et ka hiljem ei ole suudetud neid uuendada. Röntgeniseadmete vanusest ei tulene inimeste tervisele ohtu, kuid uued seadmed annavad diagnoosimiseks paremad võimalused.
    Riigikontrolli hinnangul on kõik auditis välja toodud probleemid suuremal või vähemal määral seotud haiglavõrgu üldiste probleemidega, millele Riigikontroll juhtis tähelepanu juba 2010. aastal lõppenud auditis „Haiglavõrgu jätkusuutlikkus“.  
    Riigikontroll 2008. aastal: seadmeid ei kasutata efektiivselt
    2008. aastal leidis Riigikontroll oma auditi „Meditsiiniseadmete soetamine ja kasutamine tervishoiuasutustes“ tulemusena, et osa haiglaid ei kasutanud kalleid meditsiiniseadmeid efektiivselt ja röntgeniseadmed ei vastanud tänapäeva nõuetele.
    Isegi kui patsient elas sellises piirkonnas, kus oli olemas talle vajaliku uuringu tegemiseks asjakohane seade, ei tehtud siiski mitte kõigile sellistele patsientidele uuringut.
    Valdkonnas leiti ka teisi probleeme: puudusid kriteeriumid, millest haiglad saaksid seadmeid soetades lähtuda; puudu oli ka vajalikust personalist ning riigil polnud ülevaadet seadmete arvust, paiknemisest ja funktsionaalsusest. Riigikontrolli hinnangul oli riigi tegevus meditsiiniseadmete valdkonna juhtimisel tagasihoidlik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Klick: must reede ületas ootusi, ees ootab hinnatõus
Kuigi musta reede allahindluskampaaniad ületasid kaupmeeste ootusi, siis hindadesse ei olnud veel täiel määral arvestatud kõrgemaid sisendhindu, ütles Klick Eesti juhatuse liige ja finantsjuht Kaire Koik.
Kuigi musta reede allahindluskampaaniad ületasid kaupmeeste ootusi, siis hindadesse ei olnud veel täiel määral arvestatud kõrgemaid sisendhindu, ütles Klick Eesti juhatuse liige ja finantsjuht Kaire Koik.
Allan Jaakus: Letipea ei ole juhus ega pomm, tark ostab sinna krundi
Kaasaegse tuumajaama rajamise ümber tekkinud hirmud vajavad kummutamist, kirjutab rohelise energialahenduse poolehoidja Allan Jaakus.
Kaasaegse tuumajaama rajamise ümber tekkinud hirmud vajavad kummutamist, kirjutab rohelise energialahenduse poolehoidja Allan Jaakus.
Keskpankurid rääkisid USA aktsiaturgu allapoole
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.

Olulisemad lood

Tuleval aastal jääb vabasse jagamisse vähem elamislube töötamiseks
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.