Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rikaste TOPi 10. mees: mu äri pole utoopiline
Vineeri- ja parketitootja Izraeljan kavatseb ehitada tsaaride suveresidentsi Petrodvoretsi lähedale küla kolme kuni viie tuhande elaniku jaoks: 142 elamut ja 99 kolme-neljakorruselist kortermaja. Plaanis on rajada ka teed, trassid, puhastusjaamad, alajaam, kool, lasteaed, pood, spordirajatised jms. 120 miljoni eurone projekt soovitakse lõpetada 2015. aastal, aga juba ülejärgmisel aastal teenida investeeringud tasa.
Raha teenib arendaja eramute, korterite ja kruntide müügiga ehituse etapist alates. Mõni korter on broneeritud: hinnaks 49 000 rubla ehk 1160 eurot korteri ruutmeeter ja 59 000 rubla (1395 eurot) eramu ruutmeeter.
Konkurendid kahtlevad projekti edus. Enamik lehega vestelnud Venemaa kinnisvarafirmadest peavad Izraeljani projekti utoopiliseks, kuna selliste hindadega kortereid ja eramaju keegi ei osta. "49 000 rubla ruutmeeter? Sellise raha eest saab juba Peterburis korteri. Ei kujuta ette, kes sinna sõidab," ütles kinnisvarafirma Aleksandr.Nedvižimost uusarenduste direktor Dmitri Anikejev.
Tema sõnul on miinuseks infrastruktuuri puudumine, näiteks kooli ehitus läheb maksma pool miljardit rubla ehk 12 miljonit eurot. "Et kool ennast ära tasuks, peavad nad alguses eramud maha müüma," lisas Anikejev.
"Kui vaadata asukohta, siis sellise hinnaga väiksed kortermajad ei leia ostjat," on veendunud firma Adverks-Zagorodnaja nedvižimost direktor Stanislav Azatski. "Praegu on hind ikka veel otsustav. Rajoon - isegi koos väidetava infrastruktuuri ja kommunikatsioonidega - ei ole just kõige populaarsem väikeste kortermajade ehitamise seisukohast," rääkis ta.
Praegu tahab ostja enne kinnisvara oma silmaga üle vaadata ning projektid, kus klient ei näe, mida ostab, jäävad Azatski ütlusel sageli toppama.
Firma Astera eliitkinnisvara osakonna juhataja Anna Bruni sõnul on eriti raske müüa kortereid väikestes lukskorteritega majades. Enne köitsid linnast väljas asuvad korterid hinnaga - nad võisid olla kuni 25% odavamad kui Peterburis, kuid pärast kriisi vahe kahanes, märkis ta.
Konkureeriva projekti Kivenappa müügiosakonna juhataja Dmitri Blagoderov ütles, et linnaväline kallis kinnisvara pole nõutud, sest rikkad on endale majad juba ostnud. "Linnaväline kinnisvara peab olema odav, siis on lihtsam laenu saada," ütles ta.
Izraeljan aga tõrjub kriitikat. "Kes väidab, et meil on liiga kõrged hinnad, on ebakompetentne. Me uurisime analoogseid projekte Venemaal ning meie hinnad on 80-90% nende projektide hinnast," väitis ta.
"Praegu tuuakse mitmeid olulisi riigiasutusi Moskvast Peterburi ja nende töötajad pole sugugi vaesed inimesed, samuti loodame oma klientide seas näha edukate ettevõtete noori juhtivtöötajaid," on ta varem Eesti Päevalehele kommenteerinud.
Oodatud on Venemaa keskklass. Vanino projekti juhi, Technomar & Adremile kuuluva Tasmo Ärigrupi ASi juhatuse esimehe Deniss Västriku sõnul on sihtgrupiks keskklass, kes Venemaal on rikkam Eesti keskklassi esindajast. "Leningradi oblastis eramukülasid praktiliselt ei ole. Selleks on ka põhjus: Venemaal kehtivad imelikud ehitusnormid, mis ei tee vahet, kas maja on üheksakorruseline või kolmekorruseline. See tähendab, kui sa tahad ehitada väikest kortermaja, pead täitma kõik üheksakorruselise maja normid. See on aga lisakulu," selgitas ta.
Projekti eeliseks nimetas Västrik kulude optimeerimist. "Kui näiteks ostad 15% kallima akna kui konkurendid, kuid selle energiasäästlikus on kaks korda kõrgem, nii võib lõppkokkuvõttes tulla kasumlik projekt," märkis ta.
60 hektari suuruse krundi Vanino rajoonis ostis Izraeljanile kuuluva Technomar & Adrem ASi Vene tütarfirma Tareal neli aastat tagasi. Projekti maksumus on 120 miljonit eurot, finantseerimisallikas laenuraha. "Pangad ei riski millegagi. Nemad andsid raha meie äri arendamiseks Eestis oleva kinnisvara tagatisel," selgitas Västrik.
Izraeljani kinnitusel vaatab ta kaugemale tulevikku. "Projekte on võimalik laiendada ning kui see juhtub, lõpeb ehitus mitte nelja, vaid 10 või 15 aasta pärast. Ka investeeringud on siis mitte 120, vaid 200 miljonit eurot," selgitas ta. Pärast linnaosa valmimist kavatseb Izraeljan jätkata selle haldamist, teenides kommunikatsioonide ekspluateerimisest.
Venemaa kinnisvaraturul on suured perspektiivid ja võimalused. Praegu meid seal ei ole, kuid aasta pärast, usun, oleme juba seal. Mina oskan öelda ainult ärikinnisvara kohta, kuna tegelen just sellega. See on kinnisvaraarendaja reegel - mitte segada neid valdkondi, vaid valida üks. Ajalooliselt asusid kontorid linna tööstustsoonides ning nüüd inimesed hindavad väga, kui nende töökoht asub peamisest linnatranspordist 300 meetri kaugusel. Usun, et ka kõige suurema kriisiga kukub nõudlus selliste pindade järele viimasena.
Praegu pakutakse turul huvitavamaid projekte kui Vanino. Näiteks Kuivosi Vsevoložski rajoonis ja Vakkolovo Gatšina rajoonis. Mainekamas Vsevoložski rajoonis läheb hästi, kuna arendaja on tuntud firma. On veel linnast 70 km kaugusel asuv Kivenappa projekt. Tänu taskukohasele hinnale on sealsete objektide järele päris suur nõudlus.
Nii suurtest mahtudes ei ole oblastis veel keegi ehitanud. Oma analoogidest erineb Vanino selle poolest, et ei ole odavaid pakkumisi. Mastaapsus ja kõrge hind võivad kujuneda probleemiks. Mulle tundub, et selle autorid suhtuvad liiga optimistlikult Peterburi elanike maksevõimesse.
Praegu on kinnisvarahinnad Vaninos konkurentsivõimelised. Projekti jaoks on väga tähtis säilitada olemasolev hinnatase ja lahendada sotsiaalse infrastruktuuri küsimus.