• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ikka kahjumis Baltika loodab heale aasta lõpule

    Eelmise aasta kolmanda kvartaliga samal tasemel müügi saavutas Baltika 7% väiksema müügipinnaga, samal ajal kasvas brutokasum 2% ja tegevuskulud (turustus- ja üldhalduskulud) vähenesid 5%, teatas ettevõte. Baltika jaesüsteemi kasum kasvas enam kui kaks korda.
    Suurim kasv Lätis. "Müügi kasvu veab jätkuvalt meie koduturg ehk Baltimaad - kolmandas kvartalis kasvas müük Lätis 15% ning Eestis 11%. Müügi kahanemise põhjus teistel turgudel on müügipindade oluline vähenemine ning Ukrainas ka valuutakursi negatiivne mõju," ütles Baltika finantsdirektor ja juhatuse liige Maigi Pärnik. Poola turult lahkus ettevõte kolmandas kvartalis.
    Baltika korraldas alles emissiooni, kas nüüd on piisavalt raha tegutsemiseks?
    "Ma ei julgeks kunagi öelda, et raha kaasamisega lõpp on, oleneb ka, millisest ajaperspektiivist me räägime," vastas Pärnik. "Selleks aastaks ei ole meil selles mõttes probleemi - kõige raskem periood on läbi. Meil on ees kõige parem kvartal, neljas kvartal on ikkagi jaekaubanduses tavaliselt kõige parem, nii ka meile."
    Pärniku sõnul on Baltika seisukohal, et Venemaa ja Ukraina turu turgutamiseks tuleks siiski investeerima hakata. "Ma ei julge öelda, kas investeerimise otstarbeks ei tule mingisugust muud lisafinantseerimist ettevõttesse," märkis Pärnik. "Võib tulla, aga praegu ei ole ükski plaan kindlalt paigas."
    Ärimudeli võimalused. Pärnik ütles, et kõige lihtsamad kulude kokkuhoiukohad on kindlasti ära kasutatud, kuid alati on võimalik oma protsessid veel kord üle vaadata. "Kui majanduskeskkond peaks tõesti oluliselt halvenema, siis võib-olla vaatame oma ärimudeli üle," lisas ta. "Hakkame näiteks tootmist väljast sisse ostma. On ka võimalus, et toodame kusagil mujal, kus on näiteks odavam tööjõud kui Eestis. Ja ise pakume teenust nendele, kellel pole oluline hind, vaid hästi kiire reageerimine."
    Baltika 2011. aasta kolmanda kvartali põhitegevuse ärikahjumiks kujunes 732 000 eurot, eelmise aasta sama kvartali ärikahjum oli 1,7 miljonit eurot. Ärikahjum sisaldab 37 000 eurot kursikahjumit, eelmise aasta samal perioodil oli kursikahjum 491 000 eurot.
    2011. aasta kolmanda kvartali lõpetas Baltika Grupp 1,17 miljoni eurose puhaskahjumiga, 2010. aasta kolmanda kvartali puhaskahjum oli 2,14 miljonit eurot.
    "Kuigi kolmanda kvartali tulemused vastasid planeeritule, oleme tulenevalt kolmandas kvartalis süvenenud majanduskeskkonna ebastabiilsusest ja tarbija kindlustunde vähenemisest korrigeerinud oma neljanda kvartali ootusi ning täpsustame järgmise aasta prognoose," lisas Pärnik.
    Baltika kolmanda kvartali tulemused jäid LHV prognoosidele veidi alla. Kvartalikahjum oli 1,2 miljonit eurot, samas kui ootasime 0,9 miljonit kahjumit. Suurema kahjumi taga on eelkõige oodatust veidi madalam brutomarginaal ning suuremad finantskulud.
    Kvartalikahjum oli jätkuvalt suur, kuid siiski on märgata muutusi paremuse suunas. Finantstulemuste parandamiseks on vaja, et Baltika müügitulud ruutmeetri kohta kasvaksid kiiremini kui poodide ülalpidamise kulud.
    Seda suutis Baltika kolmandas kvartalis näidata ning tänu sellele oli ka eelmise aastaga võrreldes valuutakahjumitega korrigeeritud ärikahjum 0,6 miljoni euro võrra väiksem.
    Enim muret tekitab aga Baltika enda konservatiivsemaks muutunud tulevikuväljavaade ning kasvuootuste alandamine.
    LHV Panga soovitus Baltika aktsiale on neutraalne ja hinnasiht 0,70-0,80 eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.