Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ikka kahjumis Baltika loodab heale aasta lõpule
Eelmise aasta kolmanda kvartaliga samal tasemel müügi saavutas Baltika 7% väiksema müügipinnaga, samal ajal kasvas brutokasum 2% ja tegevuskulud (turustus- ja üldhalduskulud) vähenesid 5%, teatas ettevõte. Baltika jaesüsteemi kasum kasvas enam kui kaks korda.
Suurim kasv Lätis. "Müügi kasvu veab jätkuvalt meie koduturg ehk Baltimaad - kolmandas kvartalis kasvas müük Lätis 15% ning Eestis 11%. Müügi kahanemise põhjus teistel turgudel on müügipindade oluline vähenemine ning Ukrainas ka valuutakursi negatiivne mõju," ütles Baltika finantsdirektor ja juhatuse liige Maigi Pärnik. Poola turult lahkus ettevõte kolmandas kvartalis.
Baltika korraldas alles emissiooni, kas nüüd on piisavalt raha tegutsemiseks?
"Ma ei julgeks kunagi öelda, et raha kaasamisega lõpp on, oleneb ka, millisest ajaperspektiivist me räägime," vastas Pärnik. "Selleks aastaks ei ole meil selles mõttes probleemi - kõige raskem periood on läbi. Meil on ees kõige parem kvartal, neljas kvartal on ikkagi jaekaubanduses tavaliselt kõige parem, nii ka meile."
Pärniku sõnul on Baltika seisukohal, et Venemaa ja Ukraina turu turgutamiseks tuleks siiski investeerima hakata. "Ma ei julge öelda, kas investeerimise otstarbeks ei tule mingisugust muud lisafinantseerimist ettevõttesse," märkis Pärnik. "Võib tulla, aga praegu ei ole ükski plaan kindlalt paigas."
Ärimudeli võimalused. Pärnik ütles, et kõige lihtsamad kulude kokkuhoiukohad on kindlasti ära kasutatud, kuid alati on võimalik oma protsessid veel kord üle vaadata. "Kui majanduskeskkond peaks tõesti oluliselt halvenema, siis võib-olla vaatame oma ärimudeli üle," lisas ta. "Hakkame näiteks tootmist väljast sisse ostma. On ka võimalus, et toodame kusagil mujal, kus on näiteks odavam tööjõud kui Eestis. Ja ise pakume teenust nendele, kellel pole oluline hind, vaid hästi kiire reageerimine."
Baltika 2011. aasta kolmanda kvartali põhitegevuse ärikahjumiks kujunes 732 000 eurot, eelmise aasta sama kvartali ärikahjum oli 1,7 miljonit eurot. Ärikahjum sisaldab 37 000 eurot kursikahjumit, eelmise aasta samal perioodil oli kursikahjum 491 000 eurot.
2011. aasta kolmanda kvartali lõpetas Baltika Grupp 1,17 miljoni eurose puhaskahjumiga, 2010. aasta kolmanda kvartali puhaskahjum oli 2,14 miljonit eurot.
"Kuigi kolmanda kvartali tulemused vastasid planeeritule, oleme tulenevalt kolmandas kvartalis süvenenud majanduskeskkonna ebastabiilsusest ja tarbija kindlustunde vähenemisest korrigeerinud oma neljanda kvartali ootusi ning täpsustame järgmise aasta prognoose," lisas Pärnik.
Baltika kolmanda kvartali tulemused jäid LHV prognoosidele veidi alla. Kvartalikahjum oli 1,2 miljonit eurot, samas kui ootasime 0,9 miljonit kahjumit. Suurema kahjumi taga on eelkõige oodatust veidi madalam brutomarginaal ning suuremad finantskulud.
Kvartalikahjum oli jätkuvalt suur, kuid siiski on märgata muutusi paremuse suunas. Finantstulemuste parandamiseks on vaja, et Baltika müügitulud ruutmeetri kohta kasvaksid kiiremini kui poodide ülalpidamise kulud.
Seda suutis Baltika kolmandas kvartalis näidata ning tänu sellele oli ka eelmise aastaga võrreldes valuutakahjumitega korrigeeritud ärikahjum 0,6 miljoni euro võrra väiksem.
Enim muret tekitab aga Baltika enda konservatiivsemaks muutunud tulevikuväljavaade ning kasvuootuste alandamine.
LHV Panga soovitus Baltika aktsiale on neutraalne ja hinnasiht 0,70-0,80 eurot.