Kriisi jälg

Viimaste aastate kindlustusmaksete laekumine on olnud ebaühtlane ja üldiselt langeva trendiga, tunnistab Ergo Life Insurance Eesti filiaali elu- ja ravikindlustuse juht Taivo Saar. Tema hinnangul on selle põhjus masu, mille inertsi mõju avaldus ka III kvartalis.

Samuti on kindlustuspreemiate vähenemist tinginud maksusoodustuse kaotamine riskirikkasse elukindlustustootesse, märkis SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes kogus näiteks SEB kolmanda samba kindlustustoodetesse kaks miljonit eurot vähem kui kolme aasta eest.

Ka finantsinvestorite peataolek süvendab langust kindlustusturul. Mandatum Life Insurance Baltic SE juhi Imre Madisoni sõnul kehtib seaduspära - kui finantsturud kasvavad, on investeerimisriskiga elukindlustuse osakaal enam kui pool elukindlustusturu mahust. Kui turud on languses, otsivad investorid kindlamaid vahendeid.

Turg ümberjagamisel. "Peamiselt sõlmitakse riskielukindlustuse lepinguid, kus kindlustuspreemia on suhteliselt väike ja mõju preemiatele marginaalne," sõnas Saar.

Tõenäoliselt kaotas just Mandatum Life kõige suurema tüki preemiate turuosast, sest pakub peamiselt investeerimisriskiga elukindlustust. Mandatumi preemiate turuosa langes 11,7 protsendile. Mullu samas kvartalis oli ettevõtte turuosa üle 30%. Seevastu suurendas oma turuosa enim Swed-

banki elukindlustus, kellele kuulub preemiaturust 41%. Ühtlasi on Swedbank ka elukindlustusturu suurim kindlustuspreemiate saaja.

Holst sõnas, et võrreldes kriisiga on majandus siiski stabiliseerunud ja tänu sellele väheneb järjest ka lepingute ennetähtaegne katkestamine. "Finantskriisi alguses lõpetati hoogsalt erinevaid säästu-, investeerimis- ja pensionilepinguid ja see on mõjutanud loomulikult ka väljamaksete statistikat," nentis Holst. Erand oli Mandatum, kelle väljamaksed suurenesid, ületades saadud preemiaid kolme miljoni euroga. Teistel elukindlustuse pakkujatel ületasid saadud preemiad väljamakseid.

Mandatum elukindlustuse juhi Madisoni arvates pole aga selles midagi tavatut. "Investeerimisriskiga elukindlustuse lepingud on paindlikud ja klientidel on alati võimalus lepinguperioodi kestel raha kasutada ehk lepingust väljamakseid saada. Selline paindlikkus on meie äri loomulik osa ning me ei näe selles midagi erakordselt, kui mõnel aastal väljamaksed lepingutest suurenevad."

Lootusrikkam tulevik. Üldiselt oli III kvartal kindlustusturul rahulik, kuid senised majanduse paranemismärgid veel turgu mõjutama jõudnud ei ole.

Mis saab edasi? Holst sõnas, et tööandjapensioni käivitamine uuest aastast toob uusi investeeringuid III sambasse. Kümnendi teisel poolel hakkab lisaks kasvama pensionilepingute osakaal elukindlustusfirmade äris - üha suurem hulk teise samba kliente hakkab elukindlustuse kaudu saama eluaegseid väljamakseid.

Kindlustusturul ei ole III kvartalis olulisi sündmusi toimunud. Paranemismärgid, mida Eesti majanduses on näha, ei kajastu veel kindlustusseltside tulemustes. Inflatsioon, tööpuuduse kõrge määr ja mittekasvavad sissetulekud piiravad jätkuvalt sisetarbimise kasvu. Kindlustusteenus kuulub samasse valdkonda.

Kindlustusvõtjad eelistavad järjest enam madalaid kindlustusmakseid ja valivad lepingu pigem hinnast kui kattest lähtuvalt. Selle tulemusena on kindlustusseltside käive kahanenud, kuid lepingute ja riskide arv mitte.

Parema kapitaliseeritusega seltsidele ei tekita lühiajalised kahjumid probleeme, küll aga võib sellise olukorra kestmine kaasa tuua turu konsolideerumise vajaduse.

Ohu märgina võib välja tuua ka järjest halveneva liiklusstatistika. Kuna enamik liiklusõnnetustest tulenevast kahjust jääb kindlustusandjate kanda, siis on lähiajal ilmselt oodata ka kindlustusmaksemäärade tõusu nii liiklus- kui ka sõidukikindlustuses.

Autor: Katariina Krjutshkova