Keskpanga rahapress Itaaliat päästma?

"Euroopa Keskpanga rahapress näib üha enam ainsa allesjäänud relvana, mis suudaks euroala veel Waterloost Roomas päästa," märkis Nordea pank värskelt Itaalia kohta avaldatud analüüsis.

200 aastat pärast Waterlood riskib taas üks suur lahing Euroopa ajalugu muuta, kuid Waterloo mudaste väljade asemel on lahingutandriks Rooma, Brüsseli ja Frankfurdi läbirääkimistelauad – ei ole panga analüütikud kujunditega kitsid.

Itaalia võlakirjade tootlus on järjest kõrgemal ja sügavamal ohutsoonis – eile kerkis kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus juba 6,74% tasemele.

"Me läheneme väga ohtlikele tasemetele. Me oleme juba kõrgemal tasemetest, kus Portugal, Kreeka ja Iirimaa oma viimased võlakirjad emiteerisid," kommenteeris ING strateeg Alessandro Giansanti agentuurile Reuters.

Suurima opositsioonipartei liider Pier Luigi Bersani kutsus hääletustulemuse selgudes Berlusconit tagasi astuma. Vastasel juhul riskib Itaalia laenuturgudele juurdepääsu kaotada.

Intressimäärad on tõusu jätkanud hoolimata sellest, et Euroopa Keskpank möödunud nädalal tugioste oluliselt suurendas, kulutades veel 9 miljardit eurot. Panga bilansis on raskustes riikide võlakirju juba 183 miljardi euro väärtuses.

Kiiret leevendust Itaalia probleemidele aga loota ei ole – ka võimu vahetusest. Nordea prognoosib, et Itaalia majandus on sügava languse lävel ning kui peakski tulema uus valitsus, mis vajalikud reformid käivitaks, võtab see kõik aega, et mõjuma hakata. Nii võib Itaalia ikkagi oma suure laenuvajaduse rahuldamiseks abi vajada. Ent erinevalt Kreekast Itaalia jaoks abimehhanismi ei ole.

Euroala päästefond EFSF on ikka alles planeerimislaual ja nagu viitab Nordea, pole esialgu veel ka kindlust, kas need mehhanismid ükskord üldse tööle hakkavad. Esmaspäeval arutasid euroala rahandusministrid taas EFSFi võimendamise tehnilisi üksikasju, milles loodetakse kokku leppida novembrikuu jooksul, kuid fondi juhi Klaus Reglingi sõnul käivituksid uued mehhanismid alles detsembrist.

Murettekitava arenguna nõuavad investorid juba kõrgemat intressi ka EFSFi võlakirjadelt, nagu näitas esmaspäevane emissioon Iirimaa abipaketi jaoks. Tootlusnõue oli varasematest emissioonidest 90 baaspunkti võrra suurem, mis võib olla märk usalduse kahanemist tervikuna kogu euroala vastu.

"Kui EFSF hinnastas oma esimest tehingut, oodati, et see kaupleb Saksamaa ja teiste AAA-reitinguga garanteerijatega sarnasel tasemel," kommenteeris agentuurile Reuters üks pankur. "Nii see ilmselgelt ei ole."

Hulga näitajate poolest on Itaalia majandus siiski euroala teiste hädalistega võrreldes tugevamas seisus – riigi majandus on suurem ja tugevama ekspordipotentsiaaliga kui Kreekal, kodumaiste säästude tase on kõrge ning riigieelarve on ülejäägis, kui mitte arvestada laenude teenindamise kulusid. Itaalia 1,9 triljoni euro suurune võlakoorem on samas maailma suurimaid. Mitmed ametid on samamoodi kaitstud nagu Kreekas, pärssides majanduse dünaamikat, suureks probleemiks on bürokraatia ja korruptsioon. Ärikeskkonna poolest on Itaalia rahvusvahelistes pingeridades kõrvuti Mongooliaga.

Siin on oma osa Berlusconil, kes on üles ehitanud küll uhke isikliku äriimpeeriumi, kuid kelle võimu all on riigi majandus stagneerunud. Reformid on jäänud paberile. Turud ei varjanud oma suhtumist, kui esmaspäeval Berlusconi lahkumise kuulduste peale rallima hakkasid.

Paraku pole Berlusconile tugevat alternatiivi. Turud näivad eelistavat tehnokraatide valitsust, kelle võimaliku juhina on nimetatud endist karmikäelist Euroopa Komisjoni konkurentsivolinikku Mario Montit. Samas ei pruugi apoliitiline kandidaat saada parlamendis vajalikku toetust. Valimised tooksid aga arvamusküsitluste järgi edu killustunud opositsioonile, millel pole ei tugevat liidrit ega selgeid ühiseid seisukohti.

"Ootame Itaalialt, et Itaalia viiks ellu kõik meetmed, mis Silvio Berlusconi oma (euroala liidrite tippkohtumisele läkitatud – toim) kirjas välja tõi," ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker esmaspäeval pärast euroala rahandusministrite nõupidamist.

"See on nüüd Itaalia peamine ülesanne," sekundeeris rahandusvolinik Olli Rehn.

Euroala päästemehhanismid ei pruugi sellele vastu pidada, kui Euroopa suuruselt kolmas majandus ei suuda ennast enam turult rahastada ja abipaketti vajab. Euroopa Keskpanga tugiostud üksi aga usaldust ei taasta. "Sellest on vähe kasu, kui aina uut raha pakkuda struktuuriprobleemide lahenduseks," ütles eile Euroopa Keskpanga nõukogu liige Jürgen Stark.