Euroopa viimnepäev

Maarja-Liis Mitri 09. november 2011, 19:34

65%-lise tõenäosusega pääseb Euroopas 23.-26. novembril valla panganduskriis, ütles globaalsetele riskidele keskenduv uuringufirma Exclusive Analysis.

Ennustatud panganduskriisile eelneks Kreeka pankrot ja Itaalia pankade sattumine surve alla. Uuringufirma analüütikud jõudsid sellistele järeldustele pärast erinevate võimalike stsenaariumite analüüsi ja modelleerimist. Nende sõnul on üha ebatõenäolisem, et Euroopal lihtsalt niisama praegusest olukorrast väljuda õnnestub, kirjutab CNBC.

Kõige suurema tõenäosusega leiab aset äkiline kriis, kus USA, Ühendkuningriik ja võimsad arenguriigid keelduvad eurotsooni stabiilsusfondi läbi Rahvusvahelise Valuutafondi rahastama. Uuringufirma hinnangul võib see toimuda juba kolme nädala jooksul. Lisaks alandatakse vahemikus 18.-22. november Prantsuse riigireitingut, mis viib pankadevahelise laenuturu kokkutõmbumisele, samas kui Kreeka ja Itaalia uued valitsused seisavad silmitsi rahvarahutuste lainega kasinusmeetmete rakendamise pärast. Protestid levivad ka Hispaaniasse ja Portugal teatab, et ei suuda kokkuhoiukavast kinni pidada, riskides IMF-i ja Euroopa Keskpanga rahalise toetuse kaotamisega.

Kõige hullema stsenaariumina toodi välja aga Kreeka ja Portugali valitsuste totaalne lagunemine, sest võlaprobleemi lahendamise küsimuses ei suudeta saavutada konsensust. Viimasele järgneksid omakorda rahvarahutused. Lisaks tõuseks sakslaste vastuseis  EFSF-i ressursside suurendamisele, mille tulemusel vähendaks Saksamaa parlament riigi panust stabiilsusfondi.

Ühtlasi teataksid BRIC-riigid (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) eesotsas Hiinaga, et ei kavatse stabiilsusfondi investeerida, millest lähtuvalt pöörduks EFSF Euroopa Keskpanga poole, et viimane trükiks piisaval kogusel raha, et PIIGS-i kategooriasse kuuluvad riigid välja osta. Kui Keskpank sellest keeldub, keelduvad Euroopa pangad omakorda poolt Kreeka võlast maha kirjutama. IMF ja Euroopa Keskpank otsustavad samuti oma väljamaksed Kreekale peatada.

Viimsepäeva stsenaariumiks tituleeritu kulmineeruks 23.-26. novembril, mil Kreeka astub eurotsoonist välja, et trükkida raha oma pangandussektori päästmiseks. Uus valuuta satub aga kiiresti langusse ja hoiustajad kaotavad suure osa oma rahast. Kreeka valitsus ei suuda võlamakseid teostada ja riigi pangad ei suuda oma välisvõlga tasuda, mis lõppkokkuvõttes viiks Euroopa pangandussektori kokkukukkumiseni.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. November 2011, 08:53
Otsi:

Ava täpsem otsing