Riigikontroll: Viisitamm juhtis Pärnut riskantselt

Viimastel aastatel on Pärnu linn saanud palju tähelepanu seoses kiiresti halvenenud rahalise seisuga. Võrreldes teiste suuremate omavalitsustega on Pärnu finantsnäitajad viidanud suurematele probleemidele linna rahaasjade korraldamisel ning märkimisväärselt on kasvanud linna kohustused.

Pärnu linna juhtimises on tehtud riskantseid otsuseid, kuid paljuski põhineb see tagantjärele tarkusel, seisab riigikontrolli auditis. Eraldi võttes ei ole ükski otsus (investeeringute tegemine enne, kui selleks vara müügist raha saadi, linnavalitsuse hoone renoveerimiseks ja spordihalli ehitamiseks suhteliselt kõrge intressimääraga võetud võlakohustused jms) põhjustanud ainsana linna rasket finantsolukorda, vaid selleni on viinud erinevate valikute ja väliste tegurite koosmõju. Praegu võib väita, et mõned valikud on osutunud riskantsemaks ning mõjutanud ebasoodsalt linna finantsseisu.

Riigikontroll leidis Pärnu linnavõimu tegevust uurides, et linna raske rahaseisu põhjused ulatuvad osaliselt juba 2007. aastasse, kui linnavara müügiprognoosiga mindi kõvasti alt ning tulude laekumisse uskudes lasti kuludel kasvada. Liigne optimism varade müügi kavandamisel on saatnud Pärnu linna ka aastatel 2008–2010.

Auditis vaadeldud kolme aasta jooksul kulutas Pärnu püsivalt rohkem, kui teenis. See viis raskusteni võetud kohustuste tasumisel ning oli kokkuvõtvalt ka linna finantsraskuste peamine põhjus. 2009. aastal omavalitsusteni jõudnud majanduskriis pingestas linna finantsseisu veelgi ning osutas selgelt ka varasematel aastatel võetud liigsetele riskidele. 2009. aastal ületas Pärnu linna võlakoormus samuti seadusega lubatud piirmäära.

Pärnus küll teadvustati probleeme seoses eelarve täitmisega perioodil 2008–2009 ning sellele reageeriti prognoose täpsustades, kuid muudatustega jäädi hiljaks ning puudjääki ei suudetud ohjeldata.

Riigikontroll on seisukohal, et Pärnu linnavalitsuse sisekontrollisüsteemis jälgis linna finantsseisu ühekülgselt ja eelarve täitmise keskselt ning vajaks täpsemat kindlaksmääramist.

Pärnu linnavalitsuse kohustuste ja nõuete menetlemisel tuvastas riigikontroll korduvaid vigu ja tõrkeid, mis on põhjustanud linnale esitatud arvete tasumise viibimist või on olnud takistuseks linna esitatud arvete operatiivsel sissenõudmisel.

Auditi tulemusena tegi riigikontroll Pärnu linnavalitsusele kokku neli soovitust sisekontrollisüsteemi toimimise parandamiseks ning nõuete ja kohustuste menetlemisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Kontrolliaruandele saadetud vastuskirjas nõustus Pärnu linnavalitsus soovitusi täitma.

Pärnu linn on ligikaudu 42 000 elanikuga suuruselt neljas Eesti omavalitsusüksus ning oluline avalike teenuste pakkuja piirkonnas nii sotsiaalses, majanduslikus kui ka kultuurilises plaanis. Kuna linna eelarve aastane maht on ca 42 miljonit eurot, on Pärnu ka oluline majandustegevuse partner mitmetele ettevõtjatele ja tööandja kohalikele elanikele. Pärnu linna eelarvetulud põhinevad seejuures suuresti laekunud maksudel ja toetustel riigieelarvest.

Riigikontroll analüüsis Pärnu linnavõimu tegevust perioodil 2008–2010 seoses linna finantsseisu halvenemisega ning hindas Pärnu linnavalitsuse sisekontrolli toimimist finantsseisu muutustega kaasnevate riskide maandamiseks. Samuti hindas riigikontroll Pärnu linnavalitsuse ja selle asutuste tegevust rahaliste nõuete ja võlgade käsitlemisel, kuna finantsseisu halvenemisega on kaasnenud nõuete ja võlgade suurenemine.