Algamas on tõeline kondiproov

Itaalia valitsuse võlakirjade tootlus kerkis üleeile üle seitsme protsendi joone, mida peetakse ühel või teisel põhjusel ohtlikuks tasemeks. Eile langesid võlakirjade tootlused läbi seitsme protsendi taseme. Väidetakse, et võlakirjade selline tootlustase on Itaaliale liigne. Pigem võiks öelda, et kaelamurdev on Itaalia riigivõlg, mitte laenuraha hind. Euroalal langes Itaalia võla tootlustase liiga madalale, mis ahvatles omakorda rohkem laenu võtma. 2009. aasta lõpuks langes Itaalia valitsuse viieaastase võlakirja tootlus suisa 2,8 protsendini. Seevastu 1995. aastal oli veel võlakirja tootlus suurem kümnest protsendist. Võlgu tehes oleks pidanud valitsus veidi mõtlema, et madalad intressitasemed ei ole Itaaliale garanteeritud. Positiivne on see, et Itaalia valitsuse võlakirjad on pikaajalised, keskmise kestvusega 7,1 aastat. Itaalia ei pea seetõttu kartma suure võlakirjade ülerullimise vajaduse pärast, mistõttu ka kõrgem intressimäär hakkab mõju avaldama pika aja jooksul, kui võlakirjaturult taas raha tõstetakse.

Finantsturud panid Itaalia valitsuse võlakirjad proovile. See peaks näitama, kas Euroopal on tahet tegeleda Itaaliaga, minna edasi EFSFiga ja kas Euroopa Keskpank on valmis võlakirju ostma. See, et Itaalia on tõusnud maailmas suuruselt neljandaks võlakirjaturuks USA, Jaapani ja Saksamaa järel on suurel määral Silvio Berlusconi poliitiline taak, kes on Itaalias võimul olnud 17 aastat. Mõned makroanalüütikud peavad Itaalia probleemiks seda, et Itaalia majanduskasv on olematu ja madal on ka inflatsioonitase. Wall Street Journal võrdles Itaalia praegust võlakirja tootluse taset 1994. aasta omaga. Toona oli 10aastase võlakirja tootlus üheksa protsendi kandis. Inflatsioon oli 4,2 protsenti võrreldes praeguse 2.6 protsendiga. Selle aasta Itaalia võlakoormaks on prognoositud 121 protsenti SKPst mis on sama kõrge kui 1994. aastal.

Itaalia valitsus võib tunda rahulolu, et primaarne ehk intressikulude eelne eelarve on tasakaalus, kuid see võib olla vale põhjus rahuloluks. Lombard Street Researchi analüütiku Charles Dumasi hinnangul moodustab Itaalia intressikulu umbes kuus protsenti SKPst.

Kõrge majanduskasvu või kõrge inflatsiooni tingimustes oleks sellised intressikulud jõukohased. Kumbki nendest aitaks võlgadest välja kasvada.

Kuid Itaaliat ei ähvarda kumbki. IMF prognoosis, et Itaalia majandus kasvab järgmisel kolmel aastal vähem kui protsent aastas ning hinnad tõusevad vaid veidi rohkem kui protsendi võrra. Dumasi hinnangul on tõeline risk Itaalia jaoks deflatsioon ja majanduskasvu seiskumine. Sellisel juhul võib Itaalia leida, et kulusid tuleb kärpida või tõsta makse. Just seda sorti meetmetega maadleb Kreeka.

Maksutõusud ja kulude kärped annavad tagasilöögi, mis kukutab veel rohkem majandust. Majanduslangus suurendab valitsuse kulutusi ja vähendab maksutulu, mis muudab valitsusele võimatuks seada oma finantse korda just ajal, kui majandus halveneb.

Et Itaalia saaks lõksust välja, on tarvis madalamat võlakirja tootlust. Selleni saavad viia vaid Euroopa Keskpanga Itaalia võlakirjade tugiostud. Itaalial on ainuüksi tuleval aastal lõppemas 300 miljardi euro eest võlakirju, mida on tarvis üle rullida ning täiendavad 25 miljardit eurot on tarvis eelarvedefitsiidi katteks.

Eile emiteeris Itaalia aastaseid võlakirju. Itaalia müüs viie miljardi euro eest üheaastaseid valitsuse võlakirju, millele investorid nõudsid 14 aasta kõrgeimat tootlust, vahendas Bloomberg. Võlakirjad läksid kaubaks 6,087protsendise tootlusega. Eelmisel oksjonil 11. oktoobril emiteeriti sama pikkusega paberit 3,57protsendise tootlusega.

"Nõudlus oli hea, kahekordselt üle pakutavate paberite," kommenteeris Newedge Groupi võlakirjastrateeg Annalisa Piazza. "Tõenäoliselt tugines see kohalikele jaeinvestoritele." Eelmisel oksjonil pakuti paberitele 1,88kordset katet.