Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankrotimenetlust venitab enim majanduslangus
Pankrotimenetluse venitajaks on enamasti võlgniku varade müüki raskendav majanduskeskkond, mitte seadusest tulenevad protseduurilised reeglid.
Justiitsministeerium otsib võimalusi pankrotiprotsessi lühendamiseks ja lihtsustamiseks. Kuidas saaks seda teha, uuris ajaleht Delovõje Vedomosti.
Ly Müürsoo, pankrotihaldurEi kujuta ette, kuidas justiitsministeerium seda teha kavatseb. Tähtajad omavad tähendust. Näiteks lubab seadus nõudeid esitada kahe kuu jooksul. Kui seda aega ühe kuuni lühendada, võib juhtuda, et pankroti väljakuulutamisel 15. detsembril ei jõua võlausaldaja dokumente koostada ning tähtajaks esitada.
Igor Sumarok, pankrotihaldurTähtaegu võib lühendada, kuid mitte väga palju. Praegu kaotavad võlausaldajad tööstuse vastu kiiresti huvi. Nõuete esitamise tähtaja lühendamisel ühe kuuni on mõte sees, samuti protsessi jagamisel etappideks, et oleks võimalik raha varem konfiskeerida.
Merike Varusk, Harju maakohtu kohtunikArvan, et protsessi märkimisväärselt lühendada ei saa, muidu rikutaks osaliste õigusi. Kõigil tegevustel on oma mõte ja seadus kehtestab neile vastavad tähtajad. Oleks võimalik vara kiiremini müüa, kuid sageli ei võimalda seda majandusolukord.
Ksenia Kravtšenko, Vares & Partnerid vandeadvokaatInitsiatiiv iseenesest pole paha, kuna pankrotiprotsess kipub sageli venima, kuid ma ei näe erilisi võimalusi. Kui arvestada, kui palju on praegu pankrotis ettevõtteid ja milline koormus langeb seetõttu kohtutele, arvan, et ainult tähtaegade lühendamine ei toimi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.