Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
President Ilves: finantskriis võib saada ohuks demokraatiale
President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on finantskriis globaalne kriis ja kui seda ei taheta või ei suudeta lahendada võib sellest kujuneda demokraatia kriis, vahendas presidendi kantselei.
“Me peame mõtlema euroala finantskriisi lahendamisel kaugemale olemasolevast institutsionaalsest raamistikust, mis ei ole reaalsusega piisavalt hästi kohanenud,” ütles president Ilves Varssavis toimuval Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) aastakohtumise avapaneelis.
President Ilvese hinnangul on oluline, et kõik Euroopa Liidu riigid järgiksid euroala säilitamise nimel kehtivaid reegleid ning jagaksid ühist arusaama fiskaalvastutusest, kuid ühtlasi on selge, et kriisi lahendamine vajab solidaarsusest enamat.
Selle "enama" lahutamatu osa on vastutustunne Euroopa Liidu kui ühenduse ja iga meie liikmesriigi ees, tõdes ta.
President Ilves märkis, et euroala finantskriisi puhul ei ole enam tegemist lokaalse, vaid globaalse kriisiga ja kui seda ei taheta ega suudeta lahendada, võib see lõpuks kaasa tuua demokraatiakriisi: vastutustundlike riikide kodanikud pole nõus lõpmatuseni aitama vastutustundetuid maid ning see rahulolematus hakkab ohustama euromeelsete riikide sisemist stabiilsust ja turvalisust.
“Samaaegselt peab Euroopa toime tulema enda rolli määratlemisega muutuvate jõuvahekordadega maailmas,” ütles Ilves.
Eesti riigipea sõnul on murettekitav, et kuigi me oleme keset pidevalt muutuvat ja fundamentaalselt ümberkorralduvat Euroopat, räägime me ikka veel Euroopa Liidu “uutest” ja “vanadest” liikmesriikidest.
Varssavis toimuv Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) kaheksas aastakohtumine keskendub erinevatele välispoliitikat puudutavatele teemadele nagu euroala finantskriis ja Euroopa Liidu tulevik.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.