Üllatav tandem rahajahil

"Otsime raha". Sellise pealkirjaga reklaam on Äripäevas ilmunud mitu korda. SwizzBankersi-nimeline firma lubab tootluseks 12-25% aastas. Nad otsivad rahakaid inimesi, kellel oleks võimalik 1-3 aastaks investeerida 30 000-250 000 eurot. Investorite hordide asemel huvitab aga aastaid tagasi riigi raha juhtinud Mart Opmanni osalusega firma tegevusest finantsinspektsioon.

"SwizzBankers on asutatud koos mõtlejatega, kellel on kümneid aastaid kogemusi erinevatelt tegevusaladelt ja juhtimistasemetelt ning palju teadmisi ja oskusi. Neid ühendab soov koos partneritega aidata kliente, kes vajavad ja otsivad arenguvõimalusi, ning samuti potentsiaalseid investoreid, kes tahavad leida usaldusväärset keskkonda vaba kapitali paigutamiseks," seisab firma kodulehel, millest õhkub suure raha hõngu.

Veel eelmisel nädalal oli kodulehe andmetel Mart Opmanni kõrval teiseks juhatuse liikmeks Swen Uusjärv. Pärast Äripäeva külaskäiku ja intervjuud sai temast aga reatöötaja. Tegelikult on aga just Uusjärv see, kes kutsus endise rahandusministri ja kauaaegse Eesti Panga nõukogu liikme Opmanni appi "raha otsima".

Ebaõnnestus kinnisvaraäris. Uusjärv on kinnisvaraäris tegutsenud aastaid. Tema impeerium kasvas buumi ajal nagu pärmitaigen soojal pliidil. Tal oli kümneid firmasid ja miljoneid ruutmeetreid maad. "Ajalugu on tõestanud, et parim viis rikkuse pikaajaliseks kasvatamiseks on investeerimine. Mida pikaajalisem on investeering, seda suurem on tulusus ja väiksem on risk. Just selliseid parameetrid iseloomustavad eelkõige investeerimist kinnisvarasse," võib praegugi lugeda Uusjärve pankrotistunud kinnisvarafirma Baltic Real Estate Investment Centre (BREIC) kodulehelt.

Uusjärve nimega on äriregistris olnud või on ka praegu seotud ligi 40 ettevõtet. Osa firmadest pole esitanud majandusaasta aruandeid, osal on esitamata maksudeklaratsioonid, mitmel on üleval maksuvõlad. 2010. aastal ühendas Uusjärv oma firmad BREIC Ida-Eesti Investeeringute alla ja praegu on firma pankrotis.

Tegi panuse ühele kaardile. Uusjärv tunnistab saatuslikku viga, et tegi panuseid vaid ühele kaardile - maasse. Aga see on vaid tagantjärele tarkus. "Olen kinnisvaraäriga tegelenud 1992. aastast ja see oli osa minu elust. Uskuge mind, mitte keegi ei taha rikkuda oma suurt tööd," ütleb ta.

Uusjärve jutt on ladus, tema olekus ja kõnemaneeris on mõtete lennukust ja filosoofiat. Mehe närvilisust reedavad punased laigud kaelal. Uusjärve firma BREIC istus sõna otseses mõttes maahunniku otsas. Arendusprojektid olid võimsad, kuid suur osa neist jäigi lõpuni ehitamata. "See on nagu ahelreaktsioon, nagu kaardimaja, mis kokku kukkus," möönab ta. "See, et ma olen otsinud lahendust asjadele, on kõigile teada, aga võlausaldajal on lihtne süüdistada. Terviklikult nad asja ei näe."

Pankrotihaldur Tarmo Villmann on pannud sundmüüki kümneid BREIC Ida-Eesti Investeeringutele kuuluvaid kinnistuid ja ütleb, et neile tuleb lähiajal veel lisagi. Merineitsi puhkeküla Hiiumaal Kõrgessaares, Männi puhkeküla ja elamurajoon Saaremaal, puhkeküla Saaremaal Kaarmas ja Põlvamaal, puhkeküla ja turismikompleks välismaalastele Hiiumaal, kinnistud Lääne-Virumaal ja Võrumaal on vaid osa Uusjärve tohutust arenduspõllust, mis on võlgade katteks sundmüügis.

Villmanni sõnul ulatuvad võlanõuded BREIC Ehituse ja Uusjärve vastu, kes oli ise laenude käendajaks, vähemalt 6 miljoni euroni. "Ega nad üliatraktiivsed kinnistud just pole. Ehkki ligi aasta müüs neid kinnistuid kohtutäitur, pole tänaseks ühtegi ära müüdud," ütleb Villmann.

Uusjärv ise on optimistlik. Tema sõnul pole tegu tavalise pankrotiga, kus firmal puuduvad varad. "Vastupidi, varasid on nii palju, et on raske orienteeruda. Pankrotiprotsess käib, vara ettevõttel on, kuid see tuleb maha müüa! Kui normaalsetes tingimustes majandada, siis kui neid sadu kinnistuid, mis on protsessi kaasatud realiseerida, on nende väärtus kindlasti suurem kui pankrotinõuded," ütleb Uusjärv.

Jutt ajab pankrotihalduri naerma. Pankrotihaldur Villmann purskab Uusjärve jutu peale südamest naerma. "Ilmselt on ikka ettevõttel vara vähem kui nõudeid. Muidu poleks ju pankrotti olnud," lausub ta. "Aga väga hea, kui inimene usub. Kui praegu ennustada, kui palju kinnistute müügist võlanõudeid kaetakse, siis on see küll kohvipaksu pealt ennustatud. Seda on võimatu öelda."

Pankrotihaldur müüb näiteks BREIC Ida-Eesti Investeeringutele kuulunud 37 kinnistut ehk Merineitsi puhkeküla alghinnaga 804 232 eurot. Kinnistusregistri järgi on neile seatud 2,1 miljoni euro suurune ühishüpoteek Krediidipanga kasuks.

Krediidipank esitas juunis Uusjärvelt võla kättesaamiseks hagi kohtusse. Pank ise teemat ei kommenteeri. Uusjärve sõnul nõuab pank võlga temalt, sest pankrotistunud firmal olid tema käendusega pangalaenud. "Lihtne on inimest hukka mõista. Kinnisvaraäriga nii lähedalt seotud olla pole lihtne. Olen püüdnud lahendusi leida, kuid ühel hetkel lihtsalt ei jõua," räägib Uusjärv. "Kui ma oma ettevõttega pankrotti lähen, pole see mingi õnnehetk. Võlad tuleb maksta. Ja selleks, et maksta, tuleb tööd teha." Uusjärve uuest tööst ehk investeerimisnõustamisest saab lugeda järgmiselt paarisküljelt.

Palkmaju tootva Finnlamelli tegevjuhile Alar Antonile on Swen Uusjärve ja BREIC Ehituse nimi vägagi tuttav. Nimelt jäi Uusjärv oma firmaga neile võlgu üle 600 000 krooni. Praegu on see nõue üle antud inkassofirmale Factum Inkasso, kelle kodulehel ripub nii võlglase BREIC Ehituse kui ka firma esindaja Swen Uusjärve nimi.

"Ehitasime neile palkmajad, kuid raha nad selle eest meile ei maksnud. Lubasid, et kohe-kohe tulevad neile laenud, kuid ei midagi," ütleb Anton. Ta meenutab, et Uusjärve ainus põhjendus võlgu jäämisele oli, et äri ongi risk. "Vähem usaldusväärset inimest on raske leida."

Uusjärve nimi ripub ka Sisustuseksperdi kodulehel võlgnike seas. Ta on 2006. aastal jäänud võlgu ligi 10 000 krooni. Väidetavalt on Uusjärv firmat ähvardanud ja käskinud oma nime võlglaste seast maha võtta. Firmast öeldi, et Uusjärvele tehti remonditöid, kuid kui tööde üleandmise päev kätte jõudis, polnud teda kodus ja edasi järgnes juba juriidiline vangerdamine.

Pöördus tarbijakaitsesse. Uusjärv ütleb, et ostis viis aastat tagasi firmalt konditsioneeri, kuid see ei hakanud õigesti tööle ja vaatamata palvetele pole firma seda siiani ära viinud. Sel aastal märkas ta, et on sattunud võlglaste nimekirja ning kaebas tarbijakaitseametile. "Soovin, et see konditsioneer ära viidaks ja kustutatakse minu nimi kodulehelt kui võlglane," palus ta tarbijakaitsele saadetud kirjas.

Aga see pole veel kõik. Uusjärve käitumist iseloomustab fakt, et tegemist on kroonilise parkimistrahvide võlglasega.

Kuna trahvid on jäänud maksmata, on neile lisandunud viivistasud. Kuna ilmselt ka need on jäänud tasumata, on sel suvel kohtutäitur seadnud Tallinna transpordiameti kasuks Uusjärve nimel olevale kinnistule Lääne-Virumaal keelumärke.

Tänavu augustis on kohtutäitur saatnud Uusjärvele täitekutse ja nõuab ligi 68 euro suuruse võla tasumist transpordiametile.

Tavaline makseviis. "Vaatasin ka ise neid parkimisi uuesti ja tuleb tõdeda, et täiturite kaudu on liikunud palju," ütleb Uusjärv. Ta lisab, et kohtutäiturite kaudu maksmine on maksmisviis nagu iga teinegi, näiteks otsekorraldus.

"Midagi erilist ma siin ei näe. Trahvid võetakse lihtsalt kontolt maha ning ongi makstud," märgib Uusjärv. Kinnistu arestimine tuli talle aga üllatusena.

"Kui oled mingil hetkel tule all ja igalt poolt tuleb erinevaid võlausaldajaid, siis teatud hetkel ütled - stopp! Vaatan, mis nüüd saab ja milline raha liigub. Minu teada ei tohiks praegu enam ühtegi trahvi üleval olla," räägib ta.

Küsimusele, kuidas investor võib usaldada oma raha ettevõtte kätte, kelle juhil on probleeme seaduste täitmisega, kel on võlad nii pankade, ettevõtete kui ka riigi ees, vastas Uusjärv: "Probleemid liiguvad inimesega paratamatult kaasa. Kuid investor ei investeeri minusse, vaid ettevõttesse."

Mart Opmanni ja Swen Uusjärve lubatud tootlus tundub asjatundjatele uskumatu ja nende tegevus ei tekita usaldust.

Kuigi SwizzBankersi omanikud Mart Opmann ja Swen Uusjärv on veendunud, et nad suudavad investoritele ajalehereklaamis lubatud tootluse tagada, meenutab nende tegevus SEB privaatpangaduse strateegile Peeter Koppelile lasteraamatut Pinocchio. SwizzBankersi kontor Vabaduse puiesteel kahekorruselises eramajas jätab soliidse mulje. Alumisel korrusel on inimeste töölauad. Klaasist vaheseinad, suur akvaarium. Uusjärve kabinetis on kaks heledat nahksohvat ja massiivne tumedast puidust kontorilaud. Majal on mitu turvakaamerat, mille pilt jookseb ühel ekraanil. Koridori seinal on suur foto, millel Swen Uusjärv poseerib koos meedia ja kinnisvaraärimehe Hans H. Luigega. Uusjärv ütleb, et Luik oli huvitatud temaga koos investeerimisest, kuid Vene-Gruusia sõda lõi need plaanid uppi.

Nüüd on Uusjärv kinnisvaraärist taandunud ja üritab raha teha rikastele eestlastele finantsnõustamist pakkudes. Opmanni ja Uusjärve firmas on finantsnõustamise tunnihind 100 eurot ning juhtimisalase nõustamise puhul on tunnitasu 90 eurot.

"Meie teenus ei kujune kindlasti odavaks, kuid tagab hea taseme, professionaalse lähenemise ning parima tulemuse, mida saame garanteerida!" kinnitab firma.

Uusjärv põhjendab uue äriga alustamist kinnisvarakriisiga. "Kuna olen kokku puutunud kinnisvaraga ja see turg sai korralikult pihta ning investorid polnud enam kinnisvarast huvitatud, tuli midagi muud investoritele pakkuda," selgitab Uusjärv.

Tegevust alustati augustis. Uusjärve äripartner Mart Opmann lisab, et firma loomise idee idanes juba mitu aastat, viimane aasta tegelesid nad sellega aktiivselt. "Swen küsis, et mis sa arvad, mul on selline idee," räägib Opmann. Uus firma registreeriti augustis.

Uusjärve sõnul pole eesti elanik harjunud investeerima aktsiatesse, samuti pole ta suur võlakirja investor, senini puudus väiksemal kapitalil võimalus saada head tootlikkust. "Meie otsimegi kapitali alates 50 000 eurost kuni 250 000 euroni. Selle raha eest küll ärimaailmas kohe väga palju ära ei tee," ütleb Uusjärv.

Opmann: "See on alternatiivne ja reaalne võimalus neile, kel on huvi, kes usaldab ja kellele pakuvad teatud projektid huvi. Püüame vaadata rohkem tööstuse ja majanduslikult aktiivsemate valdkondade poole."

Uusjärv: "Keskendume Eesti firmadele. Ei taha minna suurele mängumaale."

Kuidas on võimalik, et Uusjärve ja Opmanni firma lubab tootlikkuseks 12-25% aastas ja seda praegusel ajal?

Uusjärv: "Küsige inimeste käest, kes on tegelenud ettevõtlusega. Nemad ütlevad, et pole hullu midagi. Teenime selle ja veel pealegi."

Opmann: "Oleneb projektist. Meil on töös projekte, mille tootlikkus ulatub isegi 50%ni!"

Uusjärv: "Igal hinnal on oma risk. Meie pakume investeerijale vahetumalt sellesse ärisse siseneda. Investor võib olla näiteks ettevõtte nõukogus, kus ta saab vahetult ettevõtte tegevust kontrollida."

Küsimusele, kui palju on firmal praeguseks kliente, vastas Opmann, et umbes kümnekonna inimesega on reaalselt kohtutud. Uusjärve sõnul pole konkreetsete lepinguteni veel jõutud. Äripäevas ilmunud reklaamid olid esimesed pääsukesed.

Loo ilmumist üritatakse takistada. Pärast intervjuud muutub Uusjärv aga väga aktiivseks ja üritab tänase loo ilmumist takistada. Ta saadab Äripäevale mitmeid e-kirju. Esimeses kirjas viitab Uusjärv reklaampinna tellimisele Äripäevas ja loodab, et ilmuv artikkel ei sega reklaamiosakonna ja tema koostööd. Ta annab mõista, et on nõus sõlmima Äripäevaga aastase reklaamilepingu, kui artikkel jääb ilmumata. Uusjärv mainib oma e-kirjades muu hulgas lähedasi, kes on majanduslanguse tõttu elu kaotanud, ning äripartnerit, kes on südamehädadega haiglas.

"Kui teile on see teema uus, siis meie oleme selle sees juba kolm aastat ja tahaks ka lõpuks hakata raha teenima, et oma ülevalolevad küsimused lahendada. Olen teinud aastaid tööd, et rajada enda ümber usaldust ja kui olid head ajad, olime ka väljapoole avatud, toetades rahaliselt lasteaedu erinevates väikevaldades. Kui Teile tundus imelik lubatud 12-25% suurus, võite küsida, palju näiteks härra Martinsonilt (Allan Martinson - toim) või teistelt riskikapitali investoritelt, et palju nemad ootavad oma investeeringutele tootlikkuseks, mida nad omakapitalina ettevõttese investeerivad. Pigem on see suurem kui väiksem," kirjutab Uusjärv.

Reklaami ei usuta. SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel peab Swizzbankersi reklaamis olevaid numbreid huumoriks. "Mulje sellest ettevõttest on selline, et tegemist on küll väga spetsiifilise, kuid samas väga kvaliteetse huumoriga," nendib ta. "Sellised numbrid on kõrge meelelahutusliku väärtusega. Tahaks kohe küsida, et kui sellised tootlused on, miks peab neid suisa ajalehes reklaamima? Minu arusaama kohaselt leiaks päris kapital sellise tootluse paljalt lõhna peale üles. Aga kas neil muidu perpetum mobile't pole müüa?" küsib Koppel.

Kas Koppel usaldaks klientide raha selle firma kätte? "Mitte senti ka mitte! Isegi mitte selle eest, et nii nende nimi, logo kui ka kodulehekülg, reklaamides presenteeritud tootlusnumbritest rääkimata, suutsid korraks tekitada minus mõnusalt sooja emotsiooni, et me elame Lollidemaal ning mina koos teiste potentsiaalsete "investoritega" olen Buratino," ütleb Koppel.

Äripäeva rikaste edetabelis figureerinud ja erinevatesse äriprojektidesse investeerinud HK Energia-Konsult omanik Heino Harak ütleb, et ta kindlasti ei usaldaks oma raha selle firma käsutusse. "See on ebaloogiline. Usun, et tootlikkus ei osutu selliseks, nagu seda lubatakse," ütleb Harak.

Ta lisab, et kui tõesti selline tootlikkus oleks reaalne, siis ei kuulutataks seda valju häälega, vaid mõned mehed teeksid selle investeeringu vaikselt ära. "Järelikult on kuskil kivi all vähk, enne kui ring sulgub. Seal on midagi, mis pole õige," märgib Harak.

"Ma ei tea, millega ta viimased 10 aastat tegelenud on. Võib olla kasutatakse tema nime kurjalt ära," vastab Harak küsimusele, et kas endise rahandusministri Opmanni nimi võiks olla investoritele usaldusgarantiiks.

Pärast seda, kui Äripäev palus Swizzbankersi kohta kommentaari finantsinspektsioonilt, teatas inspektsiooni, et tunneb firma vastu huvi.

Uusjärv inspektsiooni huvi ei pelga. Ta kinnitab, et nende tegevus ei vaja finantsinspektsiooni luba. "See võib tulevikus tulla päevakorda, kui meie areng viib selleni ja tegevus muutub reguleeritavaks finantsinspektsiooni poolt," ei varja ta oma ambitsioone.

Pärast seda, kui Äripäeva ajakirjanikud eelmisel nädalal Swizzbankersi kontorit külastasid, toimusid olulised muutused firma kodulehel. Varem juhatuse liikmena Opmanni järel teisena figureerinud Swen Uusjärv taandati firma reatöötajaks. Juhatuse liikmeteks on kodulehe andmetel nüüd Raul Kaldre ja Erki Selling.

Samuti võeti kodulehelt maha seal olnud aktiivsed pangalingid, näiteks Swedbank, SEB, Marfin Bank, Bigbank, jne. Eestis tegutsevaid panku esitas Swizzbankers oma partneritena. Pärast seda, kui Äripäev hakkas ettevõtte tegevust uurima, pöördusid mitmed pangad kiiresti Uusjärve ja Opmanni firma poole ja nõudsid pankade logo eemaldamist kodulehelt.

"Kahjuks polnud me oma logo kasutamisest teadlikud ehk siis meilt selle kasutamise luba ei küsitud ja kui sellest teada saime, siis palusime päevapealt logo sealt ka eemaldada," ütleb Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Uusjärv möönab, et luba nad küsinud polnud ja senised lepped olid tehtud "vanade tutvuste baasil". Uusjärvele helistati ühest pangast ning küsiti, kas logohoidmine on kooskõlastatud.

"Siis helistasime ise ülejäänud läbi ja leppisime kokku, et kõigepealt kirjutame taotlused, saame vastused ja siis riputame logod üles. Paistab, et reglemendid lihtsalt on muutunud 3-4 aasta taguse ajaga, kui nad ise pakkusid end reklaamida kodulehel, kui pakutav on panga teenuseid edendav. Lisaks küsiti otse, et kui ajakirjanik uurib, siis on midagi. Ja me otsustasime oma ühisel koosolekul, et ei soovi kuidagi oma partnereid kahjustada ning võtsime kõigi panga logod lihtsalt korrektse kirjavahetuse ja kooskõlastuseni maha," selgitab Uusjärv segadust väidetavate partneritega.

Osa veebilehel www.swizzbankers.ee kirjeldatud tegevustest võib sõltuvalt täiendavatest asjaoludest kvalifitseeruda väärtpaberite avalikuks pakkumiseks, investeerimisteenuse osutamiseks ja/või tagasimakstavate vahendite kaasamiseks avalikkuselt ehk pangandustegevuseks. Nendeks tegevusteks on vajalik taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba. Meile teadaolevalt Swizzbankersil vastavaid tegevuslubasid ei ole, samuti ei ole nad meil registreerinud väärtpaberite avalikku pakkumist.

Finantsinspektsioon hoiatab inimesi, sest viimasel ajal on sagenenud küsitavad või suisa ebaseaduslikud tegevused finantsturul, kus pakutakse erinevaid "teenuseid" või "soodsaid investeerimisvõimalusi".

Olin aastaid tagasi koos Uusjärvega kinnisvarafirmade liidu juhatuses. Ta oli väga aktiivne juhatuse liige. Ta pidas kinni oma lubadustest ning mingeid etteheiteid talle polnud. Ta investeeris maasse, kuid see saigi kriisis kõige suurema löögi. Ilmselt ühel hetkel sai raha otsa ja kiiremini, kui ta seda ise ootas.