Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vähem numbreid, rohkem loovust!
Ehitussektor ilmutab masust taastumise märke. Enamik on kulusid kärpinud, oma tegevust efektiivistanud, koondanud jne. Raskel ajal on mõistlik laristamine lõpetada, kuid lõpuks piirab kokkuhoid tegevusvabadust ja loomingulisus kaob. Nagu anorektikust inimvare ei saa aru, et suur kaalulangus võib eluohtlik olla, võivad kärpimistuhinas ettevõtted kaotada oma olemuse.
Reeglite ja numbrite ülitäpsel järgimisel on kohati masendavad tagajärjed. Rääkides ehitajatega saastekvoodi müügist saadud rahaga tehtavatest energiasäästuprojektidest, tuleb välja, et näiteks lubatakse maja ära soojustada, aga kahjuks pole hüdroisolatsiooni vundamendile ette nähtud ja see jääb tegemata. Kui niiskus majale liiga teeb, siis on hüdroisolatsiooni soojustuse alla keeruline panna.
Äripäev soovitab projekti osalistel maha istuda ja kõik vajadused läbi arutada - milleks ja kelle jaoks ühte või teist tegevust tehakse. Mingi maja poolpiduselt üles putitada lihtsalt sellepärast, et keegi selleks raha eraldab, pole ju mõtet.
Kui CO2-kvoodi müügist sülle sadanud rahast lisatöid teha ei saa, siis ehk õnnestub toetust saada teistest fondidest. Raha ei ole maailmast veel otsa lõppenud.
Astlanda Ehituse juht Jaanus Otsa tunnistas, et ehitajad on küündimatud ja tellijad piiravad fantaasiat.
Aga ka julged ja uuendusmeelsed ideed ei pruugi kohe massidesse jõuda. Näiteks Apple'i iPad polnud esimene tahvelarvuti turul, ees oli kas või 2003. aastal turule tulnud HP TC 1100, mille tehnilised näitajad olid 2010. aastal ilmavalgust näinud vidinast paremad.
Julgus uusi asju teha pole siiski päris kadunud. Kodumaja AS paneb ennast proovile näiteks maavärinakindla maja ehitamisega, mis on Eesti ettevõtte jaoks üsna ootamatu turunišš. Edu neile!
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.