Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Partnerite hinnatundlikkus töötab Eesti kasuks
Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti sõnul ootab selle kvartali aeglasema majanduskasvu järel meid edasine aeglustumine, kuid positiivse noodina toob ta ära Eesti toodete ja teenuste konkurentsivõimelised hinnad, mis on võimaldanud Eesti ettevõtjatel välisturgudel turuosa suurendada.
Statistikaamet avaldas täna Eesti sisemajanduse koguprodukti III kvartali esialgse hinnangu: SKP kasvas eelmise aastaga võrreldes 7,9 protsenti, kahe eelmise kvaratali kasv oli 8,5 ja 8,4 protsenti.
Paabut nimetas kaks põhjust, miks järgmises kvartalis majanduskasv veelgi aeglustub: ühelt poolt kõrgem võrdlusbaas (2010. aasta IV kvartalis kasvas SKP aastases võrdluses 6%) ning teisalt ka maailmamajanduses toimuv – on ju senine majanduse taastumine olnud peaasjalikult ekspordipõhine.
"Tuum-Euroopa riikide (Prantsusmaa, Saksamaa) majanduste aeglustumine mõjutab eelkõige meie peamisi ekspordipartnereid (Põhjamaad), mis samuti on väikesed ja avatud majandused ning nende majanduskasv sõltub samuti ekspordimahtudes. Seeläbi jõuab kasvumäärade aeglustumine ka Eestisse," märkis Paabut.
Ka kindlustunde indeksid viitavad majanduskasvu aeglustumisele – ettevõtjad on eelnevate kuudega võrreldes mõnevõrra pessimistlikumad. "Positiivse riskina võib siin ära tuua Eesti toodete ja teenuste konkurentsivõimelised hinnad, mis on võimaldanud Eesti ettevõtjatel välisturgudel turuosi suurendada; kui majandusagendid partnerriikides muutuvad üha enam hinnatundlikumaks, siis võib juhtuda, et Eesti toodete ja teenuste eksport ei kahane sarnases tempos partnerriikide majandusaktiivsusega," lisas Paabut.
Swedbanki prognoosi järgi on selle aasta keskmine SKP kasv 7,6%. Täpsustatud prognoosi avaldame järgmise aasta jaanuaris.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.