Luksuskinnisvara puhul mängib põhirolli asukoht

"Luksuskinnisvara peamine kriteerium on muidugi asukoht, st piirkond ja ümbrus ehk moodsa sõnaga asukohasünergia," selgitas eksklusiivse kinnisvara müügiga tegeleva Baltic Sotheby's International Realty müügijuht Mark Shein. "Luksuskinnisvara peab asuma ajaloolises, prestiižses, ainulaadses ja väärtuslikus kohas."

Tema sõnul alustataksegi luksuskinnisvara otsinguid alati asukohast ning edasi vaadatakse järgmisi kriteeriumeid - ainulaadsust ja eksklusiivsust. Midagi peab olema erilist, kas vaade, planeering, suurus, sisustus vm. Kui asukoht, arhitektuur (sisedisain) ja viimistlus üksteist toetavad, võib seda objekti juba luksuskinnisvaraks nimetada.

Ober-Haus Kinnisvara ASi turundusspetsialist Marjaana Päike ütles, et luksuskinnisvara hulka võib Eestis arvata kindlasti vanalinna, mõisad, privaatsed mereäärsed kinnistud, samuti Tallinna kesklinnas paiknevad avarate vaadetega keskmisest suuremad korterid ning hinnatud asukohtades - Pirita, Kakumäe, Viimsi poolsaare läänekallas - olevad keskmisest suurema krundi ja moodsa eriprojektiga eramud.

"Vanalinnas paiknevatel objektidel ja mõisatel on ajalooline väärtus juba sisse kodeeritud, aga kõik nad ei liigitu kohe luksuskinnisvara alla. Ka vanalinnas on tondilossiks hüütavaid maju. Samuti ei saa võrrelda vanalinna sisehoovi peatänava ääres olevate majadega või objekte, kust avaneb vaade kõrvalmaja seinale, mitte Raekoja platsile," märkis Shein.

"Võrreldes Londoni ja New Yorgiga ei ole Eestis kuigi palju luksuskinnisvara, kuigi võiks olla. Jurmalas näiteks on selliseid mere ääres palju ja need meeldivad väga vene klientidele," lisas ta.

"Praegu võib öelda, et kalli ruutmeetrihinnaga objekt leiab uue omaniku odavamast sageli kiiremini, sest ostja uurib hoolikalt kvaliteeti ja võtab kinnisvara kui pikaajalist investeeringut. Näiteks Pirita tee 28a asuvas kortermajas on müügis mitmesugused kortereid, enamik neist valge karbina. Jah, maja on hea asukohaga ning paljudel korteritel on veatu vaade merele ja linnasiluetile, mis eeldaks, et korterid võiksid olla eksklusiivsed, kuid paraku see nii pole, sest puudub stiilne siseviimistlus. Siin on palju nüansse," jutustas Shein.

"Samas on kallite materjalidega ja stiilselt ebaatraktiivsesse kohta ehitatud objekti väärtus väiksem kui keskmiste materjalidega väga heas asukohas oleval hoonel. Ehk siis ikkagi ja alati - asukoht müüb!"

Idanaabritel endiselt huvi. Eesti on atraktiivne paik klientidele endistest Nõukogude Liidu riikidest, nagu Venemaa, Ukraina, Kasahstan, Usbekistan ja Valgevene. Tundume neile vana sõbrana ja siin asub aken Euroopasse. Kindlasti ei tohi unustada meie naabreid Läänemere äärest ja Skandinaaviast - nemad vaatavad samuti suure huviga Eesti poole.

"Idast pärit klientidel on Eestiga enamasti ärilised või sugulussidemed. Neile meeldib Eesti, sest siin on stabiilne, lastel on võimalik käia venekeelses lasteaias ja koolis, peaaegu igal pool teenindatakse vene keeles ja lisaks oleme Euroopa Liidu väike liikmesriik. Meil on väga palju plusse, mida võiks rohkem reklaamida, et investoreid siia juurde meelitada," sõnas Shein. "Peaksime olema julgemad ja avatumad!" lisas ta.

Marjaana Päike nentis, et siiski pole ainult rikkad välismaalased need, Eestis luksuslikku kinnisvara ostavad. Turult ei puudu ka kohalikud keskmisest tunduvalt jõukamad kodanikud.

Luksuskinnisvara müük võtab aega. Selge on see, eksklusiivsetel objektidel on hinnad kõrged, sest müüakse ainulaadsust. Luksuskorterite hindu ei tohi võrrelda keskmise turuhinnaga, kuna need on mõeldud klientidele, kes väärtustavad eripära, kvaliteeti ja glamuurset elustiili. Näiteks Sotheby Eesti müügiportfellist leiab objekte, mille hinnad algavad 100 000 eurost ja ulatuvad 8 000 000 euroni.

Sheini sõnul ei ole ajavalemit eksklusiivse kinnisvara müügiks olemas ning ostja leidmine võtab kindlasti rohkem aega kui tüüpsete kinnisvaraobjektide puhul. "Kuluda võib 6-18 kuud, aga ette on tulnud ka juhtumeid, kus ostja on leitud kahe nädalaga. Müük sõltub vahendaja klientide, agentide ja partnerite võrgustikust," ütles ta.

Tallinna vanalinnas on korterite hinnad ja tehingute arv püsinud sel aastal võrreldes mullusega suhteliselt stabiilsed. Kui buumiajal oli vanalinnas tavaliselt 30-50 müügipakkumist, siis nüüdseks on nende hulk tunduvalt kasvanud.

"Enamik müügipakkumisi on hinnavahemikus 2500-3800 eurot/m", kuid valdav osa tehinguid toimub vahemikus 2000-3000 eurot/m". Meie teada on selle aasta kõige kallima vabaturutehingu hind 725 000 eurot," lausus Marjaana Päike ja lisas, et keskmisest suuremate (üle 100 m") ja eksklusiivse viimistlusega vanalinnas asuvate korterite müügiperiood võib praeguses turusituatsioonis ulatuda kahe aastani.