• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuvabastus eraisikule teeks üürituru selgemaks

    Ümarlaual osalenud Arco Vara Kinnisvarabüroo juhataja Mart Saa selgitas, et maksuvabastuse idee tekkis soovist üüriturg kõigile osapooltele läbipaistvamaks ja selgemaks muuta.
    Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark selgitas, et üüritulude maksuvabastuse teema on aktuaalseks teinud praegune majandusolukord. "Tööpuudus on kõrge, nominaalpalk tõuseb vähe ja reaalpalk langeb. Laenunõudlus on pärsitud, inimesed ei saa eluaset soetada ja peavad olude sunnil otsustama eluruumi üürimise kasuks," ütles Toompark ja tõi välja, et üürikorterite nõudlus on suurenenud, samas pakkumisi pole lisandunud.
    "Suurenev nõudlus on vähendanud valikuvõimalust, pakkumise vähenemine ja kasvav nõudlus on tõstnud üürihinda sel aastal 15-25%," ütles Toompark, kes näeb, et peagi soovivad kortereid üürida kodust välja kolivad noored, kes pole laenuvõimelised, sest erinevalt vanemast generatsioonist ei saa nemad enda vanemate maju-kortereid lisatagatisena pantida, sest vanematel on alles laenud maksmisel.
    Üüriturust puudub ülevaade. Üüritulu deklareeris oktoobrikuise Äripäeva andmetel 2900 eraisikut. "Tallinna puhul, kus on kokku umbes 200 000 eluruumi, võiks üüripindade arv olla seega umbes 30 000," arutles Toompark, lisades, et osa üürileandjatest võivad olla ettevõtted. "Üürisektori osakaal on hinnanguliselt 15% eluruumidest. Kellelgi täpset ülevaadet ei ole, on vaid hinnangud ja arvamused," ütles ta.
    "Mainitud ettepaneku elluviimine aitaks luua korda ja selgust eluruumide üüriturul. Praegu võivad paljud eluruumid olla kasutusele antud ilma üürilepinguta - seega üürniku ja üürileandja õigusi pole paberil reguleeritud ning arusaamatuste korral toimub nn tugevama poliitika," ütles Saa.
    "Üüriäri toimub eraisikult eraisikule, st makse ei maksta. Turul paljuski puuduvad professionaalsed üürileandjad. Halli ja seetõttu ebakindla turu tõttu ei tea üürnik, kas tal on näiteks viis või kümme aastat võimalik ühte eluruumi üürida. See omakorda ei võimalda teha pikaajalisi plaane. Näiteks, et ta laps käiks elukoha lähimas lasteaias või koolis. Turul on igasügisesed buumid, mil tudengid turule tulevad ja ärihooaeg algab," rääkis Toompark probleemidest.
    Eesti Kinnisvarafirmade Liit loodab, et maksuvabastusega tõuseks üüripindade osakaal 10-25 aasta perspektiivis 20-30%ni eluruumidest. Toompargi selgituste kohaselt annaks see inimestele parema võimaluse eluaset valida. "Üüripindade suurem osakaal tasandaks kriise, krahhe ja buume just ekstreemsete kinnisvaraturu käitumiste puhul, mida me nägime 2006. kuni 2009. aastal," lisas ta.
    "Praegu on konkurentsieelis makse mittemaksval üürileandjal. Maksuvabastuse puhul see eelis kaob ja üürilevõtjatel on võimalus nõuda lepinguid ning liigutada raha ametlikult. See stabiliseerib üürisuhte ja toob turule juurde professionaalsust ja annab võimaluse legaalselt teenida pisut kõrgemat tootlust," ütles Toompark.
    Maksusoodustus võimaldaks muidu aastakümneid aega võtvaid muutusi oluliselt kiirendada.
    Kas riik kaotab? "Praegu riik reaalselt maksutulu ei saa - laekuvad summad ei ole tegelikkusega haakuvad. Üüritulud on hinnanguliselt sedavõrd väikesed, et riigil puudub motivatsioon neid taga ajama hakata," ütles Toompark, lisades, et riik muutusega ei kaota. Samas muudaks maksuvabastus palju üüriturgu. "Maksuvabastus laiendaks eluruumide turu paindlikkust ja vähendaks riigi ja omavalitsuste sekkumise vajadust. Tekib ülevaade turul toimuvast. Samuti saab riik ülevaate üürileandjatest. Üüritulule antava maksuvabastuse arvel saab tulumaksu osaliselt tagasi selle pealt, kui eraisik üürileantud vara müüb. Siis tekkib maksukohustus ostu- ja müügihinna vahe pealt, mida praegu varjatakse nii, et väidetakse, et elamispinnal elati ise," tõi Toompark plusse välja.
    "Ei saa nõustuda selle loogikaga, et kuna seadus meile ei meeldi, siis me makse ei maksa ja hakkame seda tegema siis, kui meie arvates on seadus parem," ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro, tuues välja, et ka praegu on võimalik üüritulult kulusid maha arvata, kui ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerida.
    "Oleme uurinud teiste riikide praktikat. Üüritulu "maksuaugu" hindamine on keeruline," ei osanud Oro öelda, kui suure eelarveaugu maksud üüritulult täita võiks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Tesla ületas käibe- ja kasumiootusi
Tesla suutis kolmandas kvartalis nii käibe- kui kasumiootusi ületada. Samas mainiti, et tarneahelaga seotud probleemid võivad nende kasumimarginaalid surve alla panna, vahendab Reuters.
Tesla suutis kolmandas kvartalis nii käibe- kui kasumiootusi ületada. Samas mainiti, et tarneahelaga seotud probleemid võivad nende kasumimarginaalid surve alla panna, vahendab Reuters.
CybExer: Töötaja on väärt head palka ja suurepärast motivatsioonipaketti
CybExer Technologies OÜ lahendab nii maailma juhtivate suurriikide kui ka korporatsioonide küberjulgeoleku probleeme, pakkudes kõige keerulisemaid õppusi, testkeskkondi oma küberharjutusväljal ja arendab selle tarbeks tarkvara. Hetkel on lisaks käsil hoopis teistsugune väljakutse – leida häid töötajaid.
CybExer Technologies OÜ lahendab nii maailma juhtivate suurriikide kui ka korporatsioonide küberjulgeoleku probleeme, pakkudes kõige keerulisemaid õppusi, testkeskkondi oma küberharjutusväljal ja arendab selle tarbeks tarkvara. Hetkel on lisaks käsil hoopis teistsugune väljakutse – leida häid töötajaid.
Tootjahinnad kasvasid septembris üle 19% Ekspordihinnad kasvasid samas taktis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.