Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esiprotsessija protsessib edasi inimõiguste kohtus
Kohtumaraton Eesti tuntuima protsessija Raivo Paalaga seotud firmade käibemaksupettuse üle on lõppenud ning jõustunud otsuse kohaselt peab Paala minema aastaks vangi.
Paala kinnitusel on ta esitanud antud kriminaalasjaga seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) neli taotlust ning kindlasti taotleb ta ka EIKi seisukohta enda vangiminemise kohta.
4. novembril jättis riigikohus rahuldamata Paala kaitsjate kassatsioonikaebused ning jättis muutmata Tartu ringkonnakohtu 6.04.2011 otsuse. Seega on jõus Tartu maakohtu 10.01.2011 otsus, mille kohaselt mõisteti Paala kokkuleppemenetluse korras süüdi ning teda karistati üheaastase vangistusega.
Tahtlik venitamine . Paala kohtuasi on illustratiivne näide selle kohta, kuidas kohtualune võib kohtuasjaga tahtlikult venitada. Viiteid sellele leiab riigikohtu otsusest piisavalt. Nii näiteks on kohtu arvates antud kohtuasja pikaealisuse põhjuseks Raivo Paala ja tema kaitsjate "silmatorkavalt obstruktsionistlik ja menetlusõigusi kuritarvitav kaitsetaktika, millega kriminaalasja kohtulik arutamine sisuliselt halvati" ja seetõttu leiab kriminaalkolleegium, "et mõistlik aeg selle kriminaalasja menetlemiseks ei ole veel möödunud". Kohus lisab, et "sisuliselt on R. Paala enda käitumisega kohtumenetluses loobunud õigusest asja arutamisele mõistliku aja jooksul".
Paala kriminaalasja on menetletud üle seitsme aasta. Riigikohus on seda arutanud kahel korral, esimest korda tegi ta otsuse eelmise aasta 18. juunil. Riigikohtu pressiesindaja andmeil on Paala pöördunud kuuel korral erinevate taotlustega riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poole.
Venna vastu ei tunnistanud. Paala sõnul on ta aastaks vangi mõistetud selle eest, et ta rikkus seadust, ent kohtus ei tulnud välja see, milles tema süütegu seisnes. Paala selgitusel ei olnud ta 2004. aastal, kui kriminaalasi algatati, süüdistuse all olevate ettevõtete juhataja. Nende ettevõtete juhataja oli tema vend ning Raivo Paala keeldus oma venna vastu ütlusi andmast. "Ma võtsin omaks, et ma ei ole oma venna vastu ütlusi andnud, ja kui see on käsitletav siseriikliku kuriteona, siis olen ma toime pannud kuriteo," põhjendas Paala, miks ta soostus kokkuleppemenetlusega. "Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei tohi inimesele panna kohustust iseenda ja oma lähedaste vastu ütlusi andma."
Ometi kaebas Paala kokkuleppeotsuse edasi, sest tema väitel oli maakohus kokkulepet tehes rikkunud tema õigusi ehk kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tegelik tahe.
Paala sõnul on tal kohtuprotsessi vältel kolm korda olnud hüpertooniline kriis, lisaks muud eluohtlikud tervisehädad. "Inimõiguste konventsiooni kohaselt on põhjendamatu valu tekitamine ka see, kui peab näiteks poolteist tundi taluma peavalu ja selle leevendamiseks ei anta tabletti," rääkis Paala. "Euroopas on sellised õigused natuke laiemad ja mina lähtun Euroopa õigustest," põhjendas ta.
Riigikohus on oma otsuses seisukohal, et Paala kaitseõigusi ei ole rikutud ning Paala väljendas kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet.
Paala sõnul ei saanudki riigikohus tunnistada, et isik võidakse panna sundseisu ja valib kokkuleppemenetluse selleks, et kaitsta mingeid teisi talle olulisi põhiväärtuseid. "Kriminaalasjades moodustavad kokkuleppemenetlused vist umbes 90 protsenti ja kui nüüd oleks riigikohus võtnud teise seisukoha, siis oleks tulnud üle vaadata ehk 80 protsenti kokkuleppemenetlustest ja 60 protsendil juhtudel oleks tuvastatud, et sõlmimisel on avaldatud survet," seletas Paala. "Ka riigikogu on öelnud, et meie kohtud on kaotanud kohtumõistmise rolli ja et nad kokkuleppemenetlustes on kummitemplid."
Pöördub inimõiguste kohtusse. Paala kinnitusel on ta esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule neli taotlust ja kindlasti taotleb ta EIKilt hinnangut ka selle kohta, kas ta peab minema vangi või mitte. Tema sõnul on riigikohus viimast kohtulahendit tehes teinud näiteks vea kohtukoosseisu moodustamisel. "Üheks kohtunikuks oli Eerik Kergandberg, kes on selles kriminaalasjas neljal korral figureerinud riigikohtunikuna. Euroopa Inimõiguste Kohus ei luba, et üks kohtunik osaleks sama asja läbivaatamisel mitu korda," lisas Paala.
Avalikkus teab Valga ärimeest Raivo Paalat juba aastaid kui aktiivset protsessijat ja kõikvõimalike järelepärimiste esitajat. 2009. aastal ostis Paala skandaalsele ettevõtjale Meelis Laole kuulunud ML Investments Group OÜ ning firma uueks ärinimeks sai OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo.
KommentaarKohtu ülesanne vältida pahatahtlikku venitamistEveli Kuklaneriigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja
Pahauskse venitustaktikaga püütakse kriminaalasjades ilmselt saavutada kas kohtuasja aegumist, menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või soovitakse edasi lükata otsuse saabumist. Aga väga keeruline on hinnata, millal valitud kaitsetaktika on pahauskne ning millal kasutab süüdistatav seadusega võimaldatud vahendeid enda kaitsmiseks. Iga konkreetset kohtuasja ning taotlust tuleb hinnata eraldi, sest näiteks taotlus, mis ühes asjas võib olla pahauskne, on teise asja õiglaseks lahendamiseks õigustatud.
Kui menetlusosaline ise pahauskselt venitab asja arutamist, siis ta selle tegevusega loobub teadlikult õigusest mõistlikule menetlusajale. Kui süüdistatav ja tema kaitsjad taotlevad ühelt poolt ajamahukate menetlustoimingute tegemist, siis ei saa nad teiselt poolt nendest samadest menetlustoimingutest tingitud ajakulgu põhjendada menetlusaja ebamõistlikkusega, nagu Raivo Paala seda tegi.
Ka asja menetleva kohtu ülesanne on vältida olukorra tekkimist, kus kohtumenetluse poole pahauskse tegevus hakkab kohtumenetlust venitama.
TaustLigi 13 mln kroonine käibemaksupettusSüüdistus puudutas kahte osaühingut (Äripäeva andmeil OÜd Gillian ja OÜd Transoil Service) ja mõlemal puhul esitas ainuosanik Raivo Paala grupis osaühingu juhatuse liikmega osaühingute käibedeklaratsioonides 2003. aasta teatud kuude kohta maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid.Ühe ettevõtte puhul deklareeriti sisendkäibemaksu 5,6 miljoni krooni ja teise ettevõtte puhul 7,1 miljoni krooni võrra tegelikust suuremana. Valeandmete esitamisel kasutati näilikke arveid.Ühele ettevõttele tagastas maksuhaldur alusetult 0,4 miljonit krooni ja teisele ettevõttele 1,2 miljonit krooni, ülejäänud osas tagastusnõude täitmine peatati.