Jaapani firma, Mehhiko seep

Täpselt nädal tagasi teatas enamikule kaameratootjana tuttav Olympus, et on väärtpaberite investeeringutest saadud kahjumeid peitnud ligi 30 aastat, seades firma edasise tuleviku kahtluse alla. Sündmused, mis meenutavad paljuski Mehhiko seebiooperit, saavad alles siis selgemaks, kui minna tagasi selle aasta kevadesse.

1. aprillil määrati ametisse firma esimene välismaalasest president britt Michael Woodford, kel oli firmas 30 aastat tööstaaži. Kuus kuud hiljem sai Woodfordist firma tegevjuht, kuid seda ametit sai ta pidada kaks nädalat, enne kui nõukogu 14. oktoobril ta ametist tagandas. Pärast seda algas allakäik, mida võib võrrelda lennukist allahüppamisega ilma langevarjuta.

Olympus teatas hiljem, et Woodfordi ja teiste juhtidega ilmnesid lahkhelid seoses firma tulevikusuunaga. Tegelikult hakkas aga Woodford esitama küsimusi, mis firma nõukogule enam ei meeldinud ja selgelt lihtsam võimalus oli mehest vabaneda. Kuid britt ei jätnud asja sinnapaika.

Woodfordi sõnul oli tema tagandamine seotud paljude tehingutega, milles ta hakkas kahtlema. Nende seas oli 2,2 miljardi dollariline tehing 2008. aastal, kui Olympus soetas Briti meditsiinivarustuse tootja Gyrus Groupi. Reutersi andmeil maksis Olympus toona nõustamistasuna välja 687 miljonit dollarit ehk 31% kogu tehingu väärtusest, mis ühtlasi on läbi aegade kõrgeim ühinemise ja ülevõtmise (M&A) tasu.

Lisaks on kahtluse all kolme kodumaise firma ülevõtmine. Ligi miljardi dollari eest suurendati osalust mikrolaineahjudele mõeldud plastiktopside tootjas News Chef, näokreemitootjas Humalabo ning jäätmekäitlusfirmas Altis, mis olid kaugel firma põhitegevusest.

Nende firmade väärtus arvestati prognoositaval käibel, mis olid planeeritud ulmeliselt tõusma - kuni 30 korda järgneva nelja aasta jooksul. Tegelikult kirjutati aga vähem kui 12 kuud pärast firmade ülevõtmist 773 miljonit dollarit ehk 76% nende väärtusest korstnasse.

Tobashi skeem. Woodford võttis avalikustamise enda kanda ja edastas pärast enda vallandamist informatsiooni Suurbritannia pettusi uurivale ametile ja palus seejärel politseikaitset. Kaitse palumine on mõistetav, kuna Jaapani ajalehe Sankei teatel võivad kokku 1,5 miljardi dollarilise pettuse sidemed ulatuda kohaliku maffiani ehk Yakuzani.

Kuid miks peaks 92 aastat vana firma tegelema sedasorti kõrgetasemelise petuskeemiga? Jäljed viivad meid 30 aastat ajas tagasi, kui Jaapanis hakkas levima n-ö Tobashi skeem. Tegu on finantspettusega, kus investeerimisfirma peidab kliendi kaotusi investeeringutelt teiste (reaalsete või fiktiivsete) klientide portfellide vahel.

Tobashi skeem hakkas massiliselt levima Jaapanis just 1980ndate lõpus ja puhas poiss ei olnud ka Olympus. Toona viis skeemitamine nii kaugele, et 90ndate keskel pani uksed kinni Jaapani suuruselt neljas investeerimispank Yamaichi Securities. Olympus on seni seda rasket koormat endaga kaasas kandnud ning uute petutehingutega püüdnud investeerimistegevusest tekkinud kahjumeid katta. Esialgu pole veel selge, kust sedavõrd suured kahjumid on tekkinud ja selle uurimisega tegelevad Jaapani ametivõimud.

"M&A on tõenäoliselt üks populaarsemaid viise Tobashi tegemiseks," ütles Bloombergile Krolli riskikonsultant Tadashi Kageyama. "Seal on palju konsulteerimistasusid, kuhu kahjumeid peita," lisas ta.

Mis Olympuse enda tulevikku puutub, siis on vaikselt asjad helgemaks muutumas. Olympuse suuruselt neljanda investori, 4% osalust omava Harris Associatesi investeerimisjuht David Herro kutsus investoreid üles vahetama välja Olympuse nõukogu. Ja unustatud ei ole ka Woodfordi. Laupäeval alustas endine Olympuse juhatuse liige Koji Miyata firma töötajate allkirjade kogumist, et tuua vallandatud Woodford tagasi.

"Me usume, et Olympus peab saama uue nõukogu, et taastada aktsionäride usaldus ja kindlustada reformide edukus," ütles Herro pressiteates. "Kuigi Olympusel on probleeme juhtkonnaga, on firmal jätkuvalt tugev rahavoog ja hea väljavaade tulevikuks," leidis Herro.

Tulevik veel ebaselge. Olympuse näol on tegu maailma suurima endoskoopide tootjaga, mis oluliselt varjutab firma fotokaamerate haru. Bloombergi andmetel müüb Olympus kolm korda rohkem endoskoope, kui kõik teised konkurendid kokku. Firma aktsia on sel aastal kukkunud juba 81% ning turuväärtus on sellega kahanenud 1,6 miljardile dollarile. Samas on ainuüksi firma meditsiiniseadmete haru väärtus 7,8 miljardit dollarit, mis võib tähendada võimalikku ülevõtmist. Kosilastena nähakse eelkõige firmasid Canon, Johnson & Johnson, Harris Associates ja BGC Partners.

Lisaks on kaameratootja aktsia Tokyo börsil vaatluse all. Vastavalt seadusele on järelevalvekomisjonil pärast vaatlusmärgi lisamist kuu aega otsustada, kas Olympuse aktsiad võetakse börsikauplemisest maha. Kõige tipuks oli eile viimane päev kvartaalsete majandustulemuste avalikustamiseks, mida firma ei teinud. Nüüd on uus tähtaeg 14. detsember ja selle tähtaja ületamisel saab aktsiate eemaldamine ilmselt tõsiasjaks.

Spekulatsioonid, et võib tulla ülevõtmispakkumine ja firma suudab aktsiat börsil hoida, aitasid eile Olympuse aktsial tõusta päevalimiidi võrra ehk 17,39%, 540 jeenini. Mis edasi saab, ei ole veel selge, kuid kindlasti on selles headest ja pahadest tegelastest pungil seebiooperis piisavalt kõrvaltegelasi, kes pealoole vürtsi ja ootamatuid pöördeid lisavad.