• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Säästlikkus pole niivõrd kasulik kuivõrd kasumlik äri

    Mõistete sääst ja säästlikkus sisu on hägustunud ning kohati omandanud segased või isegi vastuolulised tähendused. Samas on säästmisest saanud tulus äri ning nagu igal teiselgi on selle eesmärk teenida kasumit. Toon kolm lihtsat näidet, kus säästumõiste varjus tagatakse äri jätkusuutlikkust või muudetakse ärimudelit.
    Enamik nn säästuärisid on üht- või teistpidi seotud energiaga. Võtame või taastuvenergia. Esiteks on üheselt selgusetu, kas selle eesmärk on säästa energiat või energiakulusid, toota energiat säästvalt või saavutada kõik korraga. Sest nn säästuenergia on kallim kui traditsiooniline ja tarbija maksab sellele peale. Tänu riiklikele regulatsioonidele ja subsiidiumitele on sellest saanud aga tulus äri. Teiseks, võib ju loota, et kallim hind sunnib vähem tarbima ja seeläbi säästab loodust. Kuid siin seisneb loogikaviga selles, et kõrgem hind ei tähenda automaatselt väiksemat tarbimist, vaid suuremat kulu. Selleks peab aga rohkem teenima, rohkem töötama ning kulutama ka omakorda rohkem energiat. Ning kolmandaks, taastuvenergia arendamine ja üleminek säästlikele energiaallikatele võib olla pikemas perspektiivis mõistlik, kuid selle vedavaks olemuseks ei ole mõiste sääst, vaid eelkõige ka tulevikus jätkuv kasumlik äritegevus.
    Teine näide on säästupirn. Näib, et siin ei oma sõna sääst üldse mitte mingit tähendust. Kui eesmärk on säästa energiat, siis sääst on võib-olla tõepoolest võimalik, kuigi jällegi - kallima säästupirni soetamiseks peab rohkem teenima, tegema rohkem tööd ja seega kulutama rohkem energiat. Uskudes aga hüpoteesi, et see tasub pikemas plaanis ära, oleks teoreetiliselt ju hea mõelda sedagi, et seeläbi säästetakse näiteks loodust. Kuid sel juhul unustatakse, et säästupirnid sisaldavad teadaolevalt mürgist elavhõbedat, on ohtlikud nii lastele kui ka loodusele ja vajavad eraldi ladustamist, mis nullib kogu saadud kasu. Nii omandab sääst segase ja mitmemõttelise varjundi ning hõõglampide keelustamise tagamaad jäävad igavesti spekulatsioonide keerisesse. Keegi saab sellest kasu ja keegi teine omakorda kahju.
    Kolmandaks säästuauto. Isegi kui hüpoteetiliselt võib elektriautoga pikemas plaanis säästa, siis säilivad kulutused nii tema tootmiseks kui ka energiavarustuseks. Lühemas ja pikemas perspektiivis on nn säästuauto pigem kallis ning loodus sellest suurt ei võida. Kui plaan oleks suurelt säästa, oleks kasulikum keskenduda korraliku ühistranspordivõrgu arendamisele ja sõiduautod keelustada, nagu tehti hõõglampidega. See on aga keeruline, kuna tähendaks mitte pelgalt ärimudeli, vaid mõttemaailma muutust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Juhend, kuidas piiluda naabrimehe aktsiaportfelli
Tahaksid teada, kas naabrimees, vennapoeg või roheenergiat propageeriv poliitik ostsid Enefit Greeni? Kui suurt osa Merkost sa ikkagi omad? Kes on LHV suuruselt viies aktsionär? Kõigile neile küsimustele on võimalik leida vastused Nasdaq CSD aktsiaraamatutest, mis on kõigile kättesaadavad.
Tahaksid teada, kas naabrimees, vennapoeg või roheenergiat propageeriv poliitik ostsid Enefit Greeni? Kui suurt osa Merkost sa ikkagi omad? Kes on LHV suuruselt viies aktsionär? Kõigile neile küsimustele on võimalik leida vastused Nasdaq CSD aktsiaraamatutest, mis on kõigile kättesaadavad.
Ida-Viru maakonnas hakkab teehooldustöid tegema Ossipenko võlgades ettevõte
1. oktoobrist vahetus Ida-Viru maakonnas transpordiameti hallatavatel riigiteedel hooldelepingupartner, järgnevaks viieks aastaks asus korrashoiutöid tegema Nikolai Ossipenko ettevõte OÜ N&V.
1. oktoobrist vahetus Ida-Viru maakonnas transpordiameti hallatavatel riigiteedel hooldelepingupartner, järgnevaks viieks aastaks asus korrashoiutöid tegema Nikolai Ossipenko ettevõte OÜ N&V.
Nimekiri avalik: TOP 1000 Enefit Greeni aktsionäri Vaata 1000 suuremat investorit!
Homme kauplemist alustava Enefit Greeni aktsionäride nimekirjast leiab tuntud ärimehi ja poliitikuid, aga ka meelelahutusest tuntud nimesid.
Homme kauplemist alustava Enefit Greeni aktsionäride nimekirjast leiab tuntud ärimehi ja poliitikuid, aga ka meelelahutusest tuntud nimesid.