Võimu keskus

Erinevalt Eesti e-valitsusest ei istu Saksamaa ministrid igakolmapäevasel valitsuse istungil arvutiekraanide taga. Ees on ikka paberid ja kui valitsusjuht Angela Merkel peaks istungi käigus avastama, et mõni tähtis dokument on veel puudu, vajutab ta enda ees laual olevat kellanuppu. Appi ei tule talle mitte internet, vaid vajalikud paberid toimetab ametniku abiga kohale tervet kantsleriametit ühendav torupostisüsteem.

Kantsler on ka pühapäeval majas. Sel esmaspäevasel ennelõunal, kui kantsleri peakorterit välispressile näidatakse, mõjub maja pühapäevaselt tühjana. Hiiglaslikes koridorides vilksatavad vaid üksikud ametnikud, uksest veeretatakse sisse joogiveekanistreid. Kantslergi on majas, aga silmata teda ei õnnestu.

Riigipäevahoone ja pearaudteejaama vahele jääv 47 000 ruutmeetri suurune rangelt turvatud ala koos betoontemplit meenutava Bundeskanzleramtiga (arhitekte inspireerisid Egiptuse templid) mõjuks igati kaasaegselt, kui silma ei riivaks iganenult mõjuvad telefonikabiinid. "Kui aastal 1997 maja ehitust alustati, ei osatud ette näha, et juba mõne aasta pärast algab mobiiltelefonide, wifi ja bluetoothi võidukäik," selgitab välispressile Merkeli peakorteris ringkäiku tegev giid Matthias Hoppe. Seevastu on aga kõigis ruumides eeskujulik akustika, kus ei jää kuulmata väikseimgi köhatus. "Helistuudio kvaliteet!" kiidab giid ning kinnitab, et hädakorral on neis suurtes ruumides võimalik suhelda ka helitehnika abita.

Palju valgust, ent kitsukesed tööruumid. Valitsusjuhi peakorter pidi tulema moodne, võimaldama nii palju läbipaistvust kui turvameetmed lubavad. Tulemuseks on maja täis avarust, õhku ja valgust, mida kriitikute arvates liigagi palju - hoones domineerivad esinduslikud trepihallid ja fuajeed, kantsleri heaks töötavad ametnikud peavad leppima suhteliselt väikeste, 20ruutmeetriste büroodega. Maja on nii suur, et kui ametnik tahab minna kohalikku sööklasse lõunat sööma, peab ta maha kõndima kuni 1 km pikkuse tee maja ühest otsast teise. See-eest on suur maja kunstisõbralik - siinsetel seintel võib näha parimaid Saksa kunstnike töid kaasaegseist klassikuteni.

Liftid, mis ekskantsler Helmut Kohli ajal uude peakorterisse kavandati, pidid algselt lahedalt mahutama kaks riigijuhti koos kahe tõlgiga. Praegu mahub neisse kosmoselaeva meenutavatesse ümarate ustega tõstukitesse ära 15 ajakirjanikku.

Merkel on tuntud suure töövõime poolest, kantsler töötab 140 tundi nädalas ja magab vaid 4-5 tundi ööpäevas. Vastavat panust nõutakse ka töötajatelt. "Ametnike keskmine tööaeg siin majas on 3 aastat," ütleb pressiesindaja Karl Schlich. "Siis on parim osa inimesest kätte saadud," vihjab Schlich tühjakspigistatud sidrunitele. Erinevalt eelkäijast Gerhard Schröderist Merkel kantsleriameti hoones pidevalt ei ela, ametikorterit kasutab ta vahel vaid külaliste võõrustamiseks.

Merkeli peakorteril on autonoomne katlamaja, energiaallikaks on rapsist toodetav biodiisel, lisaks on katusel lisaenergiat andvad päikesepaneelid.

Kantsleriametil on ka oma köök, veinikelder ja eraldi ruum lillede jahutamiseks. 4. korrus on nn salajane korrus koos pealtkuulamiskindla kriisistaabiga, siin töötab planeerimiskeskus ja asub arhiiv.

6. korrusel asub valitsuse istungite saal. Siinse laua taha kogunevad iga kolmapäeva ennelõunal ministrid. Meeleolu loob seinal Ernst Ludwig Kirchneri maal "Kaevurite pühapäev".

7. korrusel asub kantsleri tööruum vaatega Riigipäeva hoonele ja Tiergarteni pargile. Merkeli töölaual on Katariina Suure portree ja gloobus. Siit laua taga peab ta telefonikõnesid, töölauana kasutab Merkel hoopis ruumi teises otsas asuvat pikka läbirääkimistelauda. Seinal Merkeli selja taga ripub Konrad Adenaueri portree. Bürood kaunistavad Saksa Metsaomanike Liidu kingitud malenupud - daam, kaks talunikku ja kuningas. Lisaks Saudi Araabia kuninga kingitud oaas kaamelitega aastast 2007, lisaks kaks kuldset gaselli ja palm.

Autor: Katri Soe-Surén