Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Advokaat: korduvate börsitehingute risk suureneb
Möödunud nädalal avaldatud riigikohtu otsus tähendab Tallinna börsi investoritele seda, et nad peavad olema valmis kauplemise tagamaid majanduslikult selgitama, kui teevad üle ühe-kahe ostu-müügitehingu kuus.
Riigikohus saatis Eesti Ekspressi aktsia hinna manipuleerimises kahtlustatud Arne Randmaa väärteoasja Harju maakohtusse tagasi, et seda arutataks uues koosseisus.
Riigikohtu lahendit (vt siit) kommenteerib Arne Randmaa kaitsja vandeadvokaat Reimo Hammerberg. Riigikohus andis otsuses juhiseid alama astme kohtule asja lahendamiseks. Üles jäid aga mitmed küsimused, iseäranis need, mis puudutavad isiku selgitamis- ja tõendamiskohustust enda tehingute suhtes.
Riigikohtu hinnangul peavad turuosalised olema võimelised põhjendama iga oma tehingut, iseäranis aga niisuguse tehingu sisu ja vastavust turu tunnustatud tavale, mille tunnused langevad kokku seaduses oleva turumanipulatsiooni näidisloeteluga.
Praktikas on probleemiks see, et finantsinspektsioon pole Eestis turu tunnustatud tava kehtestanud ega olegi kohustatud seda tegema. Seega pole ühelgi turumanipulatsioonis süüdistataval võimalik end kaitsta.
Riigikohus järeldas samuti, et turuosaline peab suutma põhjendada ka seda, miks ta vähese turuaktiivsuse ja ebalikviidse turu tingimustes tavapäratult suure mahuga tehinguid teeb ja väärtpaberitega turu keskmisest oluliselt aktiivsemalt kaupleb.
Kui turuosaline teeb kohtule arusaamatutel põhjustel turul sobitatud tehingute seeria, viitab see turu manipuleerimisele käibe osas. Kui samaaegselt tekitatakse tehingute seeriaga ka väärtpaberi hinna liikumine, viitab see selgelt ka hinna manipuleerimisele, sest nii kujunev hind ei kajasta väärtpaberi tegelikku turuhinda.
Praktikas tähendab riigikohtu seisukoht, et igal Tallinna börsil kaupleval isikul, kes teeb üle ühe-kahe tehingu, on selgitamiskohustus, kuna börs on vähese aktiivsusega ja ilmselt ebalikviidne. Kui turuosaline ei suuda oma tehinguid põhjendada, on see käsitletav viitena turumanipulatsioonile. Seda, mis on piisav ja asjakohane põhjendus, kohus oma lahendis ei selgita.
Samuti ei selgu, kellele peavad tehingute tegemise põhjused arusaadavad olema, et neid ei käsitletaks manipulatsioonina. Võib vaid arvata, et kohus arvestab majanduslikke põhjendusi tehingute tegemise ja kauplemisstrateegia kohta ning loota, et need on piisavad. Turukuritarvituste direktiiv kasutab õigustatud põhjenduste mõistet teises kontekstis, kui kohustust oma tehinguid likviidsuseta turul põhjendada.
Kuna praktikas võivad kauplemistehnikad ja strateegiad olla komplekssed ning erineda, võib nende selgitamine tekitada raskusi ning tähendada täiendavaid riske.