Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Intressimäär koputab uksele
Kas ettevõtte laenud peaksid olema fikseeritud või ujuva intressimääraga, on üks ettevõtjate eesseisvatest küsimustest. Praeguses turuolukorras, kus viie aasta fikseeritud baasintressimäära (ca 2%) ja kuue kuu Euribori (ca 1,75%) vahe on suhteliselt väike, on kätte jõudnud aeg kõnealune tähtis küsimus uuesti läbi vaadata.
Ekslikud otsused maksavad kätte. Nii mitmedki ettevõtted küsivad endalt, miks sai laenude Euribor kokku lepituid kõrgemal tasemel kui 4%. Arvestades, et viimase aasta jooksul on kuue kuu Euribor olnud ühe ja kahe protsendi vahel, on nii mõnedki firmad maksnud varem tehtud otsuse tõttu rohkem. Söandan siiski väita, et mõned neist maksavad (ja teevad seda ka edaspidi) tulenevalt oma ekslikest otsustest, päris mitmed aga kindlasti mitte. Kuidas nende kahe võimaluse vahel vahet teha?
Intressimäära saab muuta "ujuvaks". Esimene küsimus, mida ettevõtte juht (või pisut suuremates ettevõtetes finantsjuht) peab intressiriski juhtimisel valikuid tehes endalt küsima, kõlab nii: kui suurel määral sõltub tema ettevõtte majandustegevus majandustsüklist?
Lihtsustatult öeldes liiguvad ka ujuvad intressimäärad vastavalt majandustsüklile. Kui majanduses läheb hästi, tõusevad ka intressimäärad ja vastupidi. Kui kasvavas majandustsüklis kasvab võrdeliselt ka ettevõtte rahavoog, saab ettevõte endale lubada kõrgemat intressimäära ja suuremat intressimakset. Ja vastupidi, kui ettevõtte rahavoog majandustsükli languse ajal väheneb, aitab samas rütmis langev intressimäär väiksema intressimakse kaudu vähenevat rahavoogu osaliselt korvata. Seega, kui ettevõte areng kulgeb vastavalt tsüklile, on ujuvad intressimäärad (vähemasti osaliselt) õigustatud. Kui aga ettevõtte rahavoog majandustsüklist ei sõltu (intressimäär ja selle tõttu laenumakse tõuseb, ettevõtte tulud aga mitte) võib ettevõte leida ennast üsna ebameeldivast olukorrast.
Intressi tõus võib viia pankrotini. Teine küsimus, mida peab endalt küsima, on selline: kui "elukriitiline" on intressimäära muutumine ettevõtte jaoks. Olukorras, kus lõviosa rahavoost läheb laenu ja intressi teenindamiseks, võib intressimäärade pisemgi tõus viia firma pankrotti. Samas võib laenuintress mõne teise ettevõtte puhul moodustada vaid tühise osa kogu rahavoost. Kõige lihtsam on mõõta intressimäära olulisust või ohtlikkust intressikattekordajaga: kui see näitaja on madal, võivad ujuvad intressimäärad olla ohtlikud, kõrge intressikattekordaja puhul aga on oht väiksem. See, millist intressikattekordajat tuleks pidada madalaks või kõrgeks, sõltub ettevõttest - nii majandusharust kui ka ettevõtte spetsiifilistest teguritest. Siin aga on ilmselt mõistlik nõu pidada spetsialistidega.
Asjal on mõistagi ka teine pool, summa - ka intressimakse suurus on tähtis. Kui ettevõtte intressimakse Euribori osa on näiteks 100 000 eurot aastas, siis kuue kuu Euribori suhteliselt väike tõus 2,5% tasemele, teeb intressimakse Euribori osaks juba 150 000 eurot ehk poole rohkem. 50 000 eurot aastas on aga suur raha.
Kõikumised võivad tuua lisakulu. Ja lõpuks tuleb leida vastus veel kahele omavahel seotud küsimusele: millised on praegused intressimäärad turul ja millised tõenäolised stsenaariumid võiksid nende edaspidist liikumist mõjutada? Viie aasta fikseeritud intressimäär on viimase 10 aasta jooksul kõikunud 1,71 kuni 5,15 protsendi vahemikus.
Fikseerides ettevõtte intressimäära tipu lähedal (nt 4,75%), on võimalik kahju (näiteks siis, kui intressimäärad hakkavad oodatud tõusu asemel hoopis langema) oluliselt suurem kui olukorras, kus intressimäärad on fikseeritud vahemiku allotsas (nt praegune 2%).
Kui võtta eelduseks äärmiselt väheusutav ekstreemstsenaarium, et järgmise viie aasta keskmine kuue kuu Euribor on 0%, siis intressimäärade praegusel tasemel fikseerimisest tulenev kaotus on tipuaegadega võrreldes mitu korda väiksem (4,75-0 või 2,00-0). Arvestades aga tõsiasja, et Euroopa Keskpanga üks suurematest eesmärkidest on hoida inflatsioon 2% juures või pisut üle selle, võime eeldada, et viie aasta keskmine intressimäär on kõrgem kui 2%.
Pangalt tasub nõu küsida. Kuidas ja milliseid tooteid kasutades intressimäärasid fikseerida, on juba tehnika küsimus. Aga see tasub oma finantspartneriga kokku leppida alles pärast seda, kui olete üheskoos leidnud vastuse põhimõttelisele küsimusele: kas intressimäärad fikseerida ja kui suures ulatuses seda teha.
Autor: Lauri Palmaru