Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikassasse laekus 86,6% planeeritust

    Rahandusministeeriumi andmetel laekus kümne kuuga riigieelarvesse tulusid 4,94 miljardit eurot ehk 86,6 protsenti planeeritust.

    Kulusid tehti 4,95 miljardit eurot ehk 79,9 protsenti kavandatust. Selle aasta üheksa kuu valitsussektori eelarvepositsioon oli riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel ülejäägis 1,3 protsendiga prognoositavast SKPst.
    Tulusid laekus oktoobri lõpuks eelarvesse 4,94 miljardit eurot, millest 3,6 miljardit eurot moodustasid maksutulud ja 1,35 miljard eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 84,8 protsenti ning mittemaksulised tulud 92,5 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on kümne kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,5 miljardit ning käibemaksu 1,11 miljardit eurot. Peamiselt tänu paremale maksulaekumisele ning välistoetustele, sealhulgas heitmekvootide müügitulule, laekus kümne kuuga 9,9 protsenti rohkem tulusid kui eelmisel aastal sama ajaga, teatas rahandusministeerium.
    Oktoobris lisandus eelarvesse tulusid kokku 492 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 385 miljonit ja mittemaksulisi tulusid 107 miljonit eurot. Mittemaksuliste tulude laekumisi mõjutas enam välistoetused ja keskkonnatasud.
    Kulusid tehti kümne kuuga 4,95 miljardi euro ulatuses ehk 79,9 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,07 miljardit eurot. Oktoobris tehti väljamakseid 530 miljoni euro ulatuses, mis on 8,6 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest. Võrreldes eelmise aasta kümne kuuga on kulud kasvanud 10,5 protsenti. Selle põhjuseks oli peamiselt heitmekvootide vahendite väljamaksed, välistoetuste parem kasutamine ning kanded kogumispensionifondi.
    Investeeringuteks suunati kümne kuuga 742 miljonit eurot. Sellest 112 miljonit eurot maksti välja oktoobris, sealhulgas 46,2 miljonit eurot kvoodimüügi tulusid. Oktoobris moodustasid nii nagu eelmiselgi kuul kolmandiku investeeringutest tee-ehitusobjektid ning suuremaid investeeringuid tehti veel ka veemajandusprojektidesse.
    Riigi tegevuskuludeks kasutati kümne kuuga 804 miljonit eurot ehk 79,8 protsenti aastaks planeeritust. Oktoobris tehti väljamakseid 86 miljoni euro ulatuses, mis on 8,5 protsenti aastaks planeeritud kuludest. Majandamiskulud kasvasid oktoobris võrreldes aastatagusega 4,4 miljoni eurot, mis peamiselt tulenes kaitseotstarbelise erivarustuse kulude kasvust.
    Välistoetusi on koos ettemaksetega tänavu välja makstud 55,1 protsenti aastaks planeeritust ehk 534 miljonit eurot. Struktuuritoetused moodustasid sellest 378 miljonit eurot, mis on 51,2 protsenti planeeritust. Eestile aastateks 2007-2013 struktuuritoetusteks eraldatud 3,4 miljardist eurost on välja makstud 37,8 protsenti ehk 1,29 miljardit eurot, samas on projekte heakskiidetud 82,4 protsendi ulatuses. Põllumajandustoetusteks seitsmeaastaseks perioodiks eraldatud 808 miljonist on makstud välja 43,4 protsenti ja projekte on heaks kiidetud 63,4 protsendi ulatuses. Selle aasta lõpuks saab kasutatud hinnanguliselt ligi pool perioodi vahenditest.
    Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga ligikaudu 1 miljard eurot, mis on 50,6 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta lõpus. Oluliselt on kasvanud klientide poolt hoitavate vahendite maht, samas on vähenenud likviidsusreserv. Kokku vähenesid finantsvarad oktoobris 38 miljonit eurot, sealhulgas likviidsusreserv 31 miljonit eurot.
    Üheksa kuuga on kogu valitsussektor olnud ülejäägis 212 miljoni euroga (1,3 protsenti prognoositavast SKPst), mis on 314 miljonit eurot parem tulemus kui eelmisel aastal samal perioodil (2010. aastal oli defitsiit 89 miljonit eurot ehk 0,6 protsenti SKPst). Neljandas kvartalis on oodata ülejäägi vähenemist eelkõige heitmekvootide müügist saadava tulu kasutuselevõtu tõttu.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Nafta hind langes üleöö madalaimale tasemele alates Venemaa sissetungist
Aasia börs tõusis kolmapäeval tänu spekulatsioonidele, et Hiina võib anda täiendavaid stiimuleid oma raskustes oleva majanduse toetamiseks, lisaks andsid turgudele hoogu juurde mõned suured kasuminumbrid USAst.
Aasia börs tõusis kolmapäeval tänu spekulatsioonidele, et Hiina võib anda täiendavaid stiimuleid oma raskustes oleva majanduse toetamiseks, lisaks andsid turgudele hoogu juurde mõned suured kasuminumbrid USAst.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Valitsus teisaldab punamonumendid Narvas. Kallas: Venemaa üritab monumente ära kasutada
Valitsus võttis teisipäeva varahommikul vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist seitse Nõukogude Liidu sõjamonumenti.
Valitsus võttis teisipäeva varahommikul vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist seitse Nõukogude Liidu sõjamonumenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.