Kas 'kirves' firmajuhi pea kohal on liiga terav?

"Minu kogemus ütleb, et see "kirves" on pigem liiga terav. Juhatuse liikmed on hirmul ega söanda teha julgeid otsuseid. Ei saa teha äri, kui ei julge otsustada. Mul on enda firmades mitu inimest, kes on öelnud, et nad võivad ettevõtet juhtida, aga nad juhatuses olla ei soovi," kommenteeris juhatuse liikme vastutuse küsimust ettevõtja Jaan Pillesaar. "Miks peaks seda vaest inimest, kes niigi võtab kõrge moraalse vastutuse, kiusama veel ka tohutu varalise vastutusega?" viskas Pillesaar õhku küsimuse.

Tõlgendamise küsimus. "Ükski inimene ei suuda olla kunagi kõiges täpselt teadlik. Juhi vastutus praeguses Eestis on üsna karm ja tõsine ning laia spektrit puudutav. Mina olen püüdnud ennast kurssi viia võimalike riskidega, mis valitsevad, aga ma ei saa kindlasti väita, et tean kõiki veealuseid karisid," märkis Liviko juhatuse liige Janek Kalvi, kelle sõnul võib ka tõlgendamine teinekord tekitada erinevaid arusaamisi. "Igasuguseid asju võib juhtuda, mida on võimalik erinevalt tõlgendada ja alati need asjad ei ole selged nagu vesi. Siis võib tihtipeale tekkida ka küsimus, kas on tehtud hooletusest või ebaprofessionaalsusest mingi otsus või oli sel hetkel lihtsalt põhjust nii arvata," märkis Kalvi. Temal pole enda sõnul turul kõmu tekitanud juhatuse liikme vastutuskindlustust.

"Ma arvan, et ei tohiks nende kindlustuste ja riskide maandamise juures kainet mõistust ja südametunnistust unustada. Väga palju sõltub sellest, milline õhustik valitseb juhi ja aktsionäride ning juhi ja nõukogu vahel," märkis Kalvi ja lisas, et suhtlemine ja aktiivne dialoog nõukogu, juhi ja aktsionäride vahel on väga oluline.

Tallinna börsi juhatuse liikme Andrus Alberi sõnul on börsi juhatuse liikme vastutuskindlustus tehtud ja see on tema hinnangul mõttekas. "Teame, et vastutus kehtib rohkem kui aasta või kaks. On mainitud, et võib-olla ka kuni 10 aastat. Majandusolud muutuvad kiiresti. Otsused, mis praegu tunduvad igati mõistlikud ja hea hoolsusega tehtud, võivad nelja või viie aasta pärast, kui ettevõttel on uued omanikud ja uus nõukogu, tunduda sootuks teistsugused," lausus Alber, kelle sõnul on alati targem lahendada vaidlused väljaspool kohut.

Tasakaal on olemas. Soraineni partneri Karin Madissoni hinnangul on Eesti juhtide probleem pigem see, et nad tahaksid käituda korralikult, aga selgust selles, kas nad vastutavad või mitte, pole piisavalt. "Samuti on ebaselge, kuidas kohus suudab hinnata neid olusid ja majandusotsuseid, mis on tehtud 4-5 aastat tagasi. Mõelge kas või kinnisvarahindadega toimuva peale," märkis Madisson ning tõdes, et Eestis tegutseb ka selliseid juhte, kes süstemaatiliselt kuritarvitavad võlausaldajaid ja omanikke ning neil endil on selgelt teada võimalused, kuidas vastutusest kõrvale hiilida.

"Eestis võiks tuua sisse ärilise otsustamise reegli, mis on Euroopa riikides ja Ameerikas väga levinud. Et kohtud ei läheks liiga kaugele juhatuse liikme tehingute analüüsis. Küll ma ei näe, et Eesti kohtud oleks seda kuritarvitanud. Pigem näen seda, et Eesti kohtud on üritanud leida balanssi mõlema poole vahel ja juhatuse liikmete suhtes on isegi liiga leebed oldud. Seadus on karm, aga kohtud pole nii karmid," märkis Madisson.

Autor: Kaisa Tahlfeld