Eurooplased pöördusid kullausku

Kulla nõudlus kasvas kolmandas kvartalis aastaga kuus protsenti, kuna Euroopa võlakriis pani investorid metalli akumuleerima, et kaitsta oma varasid, mis viis hinna rekordile.

„Ma ei suuda näha, et Euroopa kullakangide ja müntidel läheks neljandas kvartalis kehvasti, arvestades euroala prbleem,“ ütles World Gold Counsili investeerimisanalüüsi direktor Marcus Grubb. „Vaadates Indiat ja Hiinat, siis investeerimisnumbrid tulevad tõenäoliselt head, kuna mõlemas riigis on jätkuvalt inflatsiooniprobleemid.

Euroopas kasvas investeeringud 33 protsenti, 468,1 tonnile. Füüsilise kulla ostud kasvasid 29 protsenti, 390.5 tonnile. Euroopa puhul katavad andmed vaid Prantsusmaad, Saksamaad, Suurbritanniat, Hispaaniat, Itaaliat ja Beneluxi maid ning Skandinaaviamaid.

Maailma kullanõudlus kasvas 1052,9 tonnile, mis oli väärt rekordilised 57,7 miljardit dollarit. Investorid ostsid börsil kaubeldavaid kullaosakuid ja muid tooteid, kuldplaate ja münte. Investorite ostud aitasid üle saada juveliiride kullanõudluse kukkumisest.

Kulla hind käid 6. septembril 1921,15 dollaril untsist.

Juveliirikulla nõudlus langes kümme protsenti, 465,6 tonnile. Indias kukkus nõudlus 26 protsenti, 125,3 tonnile. Hiina osa oli 57 protsenti kogu juveliirikulla ostudest. Kogu kullanõudlus vähenes Indias 23 protsenti, kuid Hiinas kasvas 17 protsenti.

Indias osteti kuldmünte ja plaate 78 tonni võrreldes Hiina 62,2 tonniga.

Kolmandas kvartalis kasvasid keskpankade ja valitsusinstitutsioonide kullaostud enam kui kuuekordsed ja ulatusid 148,4 tonnini.

Kulla kogupakkumine kasvas kaks protsenti, 1034,4 tonnile, kusjuures taaskasutus kulla toodang kasvas 13 protsenti, 426,5 tonnile. Kaevanduste toodang kasvas viis protsenti, 746,2 tonnile.