Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Merko üllatas tugeva kvartaliga
2011. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 78,3 miljonit eurot, see kasvas 2010. aasta sama perioodiga võrreldes 22,9 miljoni euro ehk 41,4% võrra. Üheksa kuu müügitulu oli 153,4 miljonit eurot. Viimati näitas Merko suuremat kvartalikäivet 2008. aasta teises kvartalis ehk enne masu.
Üllatav kasum. Suurest käibest ehk üllatavam oli kasum, kuna isegi Merko juhatuse liige Alar Lagus hoiatas augustis, et firma sel aastal kahjumist ei pääse. Kuid ta pidas sõna, kui lubas, et teine poolaasta tuleb esimesest parem.
Merko teenis kolmandas kvartalis brutokasumina 2,8 miljonit eurot ning kontserni koondkasum oli 165 000 eurot, mis on ilmselt üllatus suurele hulgale turuosalistele. Kasumisse jõudmist toetas ettevõtte teatel ehitushindade stabiliseerumisest tingitud allahindluskahjumite vähenemine ning sellega kaasnenud tehtud tööde keskmise kasumlikkuse paranemine.
Kontserni 2011. aasta üheksa kuu maksude-eelne kahjum oli 7,1 miljonit eurot ning puhaskahjum 7,3 miljonit eurot võrreldes 2010. aasta üheksa kuu 5,9 miljoni eurose maksude-eelse kasumi ja 5,2 miljoni eurose puhaskasumiga.
Priskelt kortereid valmimas. Kahjumi põhjuseks oli ehitushindade oluliselt kiirem tõus, kui eeldati 2009/2010. aasta hinnapakkumiste koostamisel, ja prognooside korrigeerimisest tingitud kahjumlike projektide allahindlused 2011. aasta esimesel poolel.
Septembri lõpu seisuga oli kontsernil tehtud kahjumlike projektide lõpetamiseks vajalike kulude katteks eraldisi kogusummas 3,5 miljonit eurot. Perioodi äritegevuse rahavoog oli -22,2 miljonit eurot, investeerimistegevuse rahavoog +3,3 miljonit eurot ja finantseerimistegevuse rahavoog +11,8 miljonit eurot.
30. septembri seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 195 miljonit eurot. Üheksa kuuga müüdi 113 korterit kogumaksumusega 12,3 miljonit eurot (käibemaksuta). Seisuga 30.09.2011 oli varudes müümata 64 valmis korterit kogumaksumusega 6,6 miljonit eurot ning ehitamisjärgus 483 korterit, mille maksumus bilansipäeva seisuga oli 17,8 miljonit eurot.
ASi Merko Ehitus juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul on sisendhindade tõus kolmandas kvartalis aeglustunud, mistõttu hakkab suuremate kahjumite periood mööduma. "Sel aastal sõlmitud lepingute marginaalid on mõnevõrra paremad kui viimasel paaril aastal. Samas on konkurents ehitusturul jätkuvalt pingeline, millele lisab probleeme teadmatus homse ees ning Euroopa võlakriisist tulenev pankade laenutingimuste võimalik karmistumine," sõnas Roben. Tema sõnul on riik, kes naudib monopoolse tellija seisust, lepingutingimuste jätkuva karmistamisega üle piiri läinud.
"Kui erinevate garantiide nõudmine ning 60päevaste maksetähtaegade kehtestamine on ettevõtete likviidsusele niigi koormav, siis mõned riigiasutused on vinti veelgi peale keeranud. Esmalt seatakse lepinguga miinimumsumma, mis mahus ühes kuus teostatud töid tellijale üle on lubatud anda, siis kehtestatakse 60päevane maksetähtaeg ning seejärel ei lubata töövõtjal heakskiidetud arveid faktoorida," mräkis Roben. "Markantsematel juhtudel saab töövõtja pool aastat oma vahendite arvel ehitada, enne kui riigipoolselt tellijalt esimene makse laekub," lisas ta.
Merko Ehituse kolmanda kvartali tulemused ületasid LHV Panga prognoose ning eriti tasub välja tuua, et ettevõte jõudis taaskord kasumisse. Merko käive kasvas aastaga 41,4%, 78,3 miljoni euroni, ning ületas seega prognoose 16,8% võrra. Siiski põhjustas prognooside ületamise Leedu kooliprojekti üürnikele üleandmisega seonduv müügitulu (11,1 miljonit eurot).
Kolme negatiivse kvartali järel suutis Merko taaskord näidata brutokasumit ning 3,6protsendiline brutomarginaal oli oodatust kõrgem. Ettevõtte teatel tagas kasumlikkuse paranemise ehitusehindade stabiliseerumine, kuid kindlasti võisid siin oma rolli mängida ka valminud kinnisvaraarendused ning eelpool mainitud Leedu kooliprojekt.
Kolmanda kvartali puhaskasum oli 0,3 miljonit eurot ning Merko ületas sellega tugevalt LHV Panga ootusi (1,4 miljonit eurot kahjumit). Kindlasti võib investoritele positiivselt mõjuda ka aruandes välja toodud võimalik sisendhindade langus globaalsete majanduskasvu kartuste süvenedes, mis lühiajaliselt ehituslepingute kasumlikkust tõsta võib. LHV Panga soovitus Merko Ehituse aktsiale on "neutraalne".