Euroopa võlakriis küll, aga vaadake USA võlga

Kui kogu maailma aktsiaturgude tähelepanu on juba pikemat aega pööratud eurotsooni võlakirjakriisiile, siis sel nädalal võib tähelepanu koonduda USAsse, kus kolmapäevaks peab võlakriisiga tegelemiseks loodud superkomitee ära kinnitama kulude kärpekava.

Riigivõlg ületas 15 miljardi taseme. Lõppenud nädal oli Ühendriikide jaoks ajalooline, kuna riigi koguvõlg jõudis 15 triljoni dollarini. Arvestades, et alles augustis tõsteti pärast demokraatide ja vabariiklaste tulist võitlust USA välisvõla ülempiiri 14,3 triljonilt 15,2 triljonile dollarile, võib arvata, et paari kuu pärast ollakse taas limiidis kinni. Väike taganemistee (loe - laenu tõstmisvõimalus) siiski veel on. Nimelt augustis tööle asunud nn superkomiteel on õigus tõsta aeglaselt võlalimiiti veel 1,5 triljoni dollari võrra. Kuid sellega paralleelselt tuleb jõuda ka kärbeteni.

Juba ülehomseks peab 12-liikmeline komitee jõudma selgusele, kuidas järgneva kümnendi jooksul föderaalseid eelarvekulusid täiendavalt 1,2 triljoni dollari võrra kokku tõmmata.

Ülehomme on oodata ragistamist. Ehkki nii demokraadid (nende hulgas ka president Barack Obama) kui ka vabariiklased on mõlemad kulutuste kokkutõmbamise poolt, ei hakka poliitilised rivaalid üksteise ideid tõenäoliselt ilma kakluseta toetama. Uudisteagentuuri Reuters andmeil levisid eelmise nädala lõpus juba kuulujutud, et kärpekõnelused on peatunud.

"Viimane asi, mida soovida, on tutvustada turgudele järjekordset uut volatiilsuse elementi ning see on just asi, mida need vennad teevad, kuna nad ei suuda ühtselt tegutseda," märkis RBC Capital Marketsi USA turu vanemmakroanalüütik Jacob Oubina.

Ehkki Euroopa võlakirjakriisi varjus võib USA olukord tunduda hea, pole numbrite põhjal hõiskamiseks mingit põhust. Riigi majanduskasvu toetab eelarvedefitsiit, mis ulatub ligi 10%ni SKPst. Praegu pole aga veel Ühendriikidesse investorid usku kaotanud, mida näitab 10aastase võlakirja 2,01protsendine tootlus, mis on võrreldav vaid Saksamaa ja Jaapani paberitega.