Bass: Saksa ei saa teiste võlga maksta

Oletame, et Saksamaa läheks kaasa eurovõlakirja ideega. Kuigi Saksamaa konstitutsioonikohus on selle juba kuulutanud põhiseadusevastaseks, oletame, et Saksamaa saab sellest üle ja võlakirjad emiteeritakse. Mida see teeb halva finantsdistsipliiniga riikidega nagu Kreeka?

„Ok, me osaleme selles kõik, te laenate meile raha, meil on suur võlaprobleem, nüüd te laenate meile veel natuke ja me saame veidi odavamalt laenu võtta,“ tõi ta välja Kreeka rolli. Kreeka jätkab kulutamist ja siis pöördub taas Saksamaa poole. „Saksamaa, me vajame jälle natuke rohkem raha.“

„Ei, nüüd te peate võtma tarvitusele karmid kasinusmeetmed,“ vastab Saksamaa.

„OK, me siis muutume maksujõuetuks,“ vastab Kreeka.

„Igal hetkel praegusest alates on Saksmaa edaspidi täpselt sellises olukorras,“ ütles Bass. „Ma ei usu, et Saksamaa läheks sellega kaasa. See ei oleks pikaajaliselt Saksamaa huvides.“

Ainus võimalus, kuidas Saksamaa saaks lahendada Euroopa probleeme on massiivne võlgade restruktureerimine.

Me oleme täna sellises stsenaariumis, kus üheksa aastaga on maailmas võlg kasvanud 80 triljonilt 210 triljonile dollarile. Maailma võlad on kasvanud keskmiselt 12 protsenti aastas, kuid majandus on kasvanud vaid neli protsenti. Nüüd on PIIGS maad (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka ja Hispaania) seilanud maksujõuetuse tsooni. Kui te olete maksujõuetuse tsoonis, siis ei ole teile mingit lihtsat lahendust. Saabub arvete tähtaeg ja te peate maksma. Meie arvates tulevad need võlad lihtsalt maha kanda, ütles ta.