• Jaga lugu:

    Eesti Pank: Eesti laenuturul pole halvenemise märke

    Eesti laenuturul ei ole veel märke väliskeskkonna halvenemisest, teatas Eesti Pank.

    Kommenteerib Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.
    Väliskeskkonna halvenemine ei ole Eesti laenuturule veel suurt mõju avaldanud. Ettevõtetele oktoobris väljastatud pikaajaliste laenude ja liisingute maht (145 miljonit eurot) oli vaid mõne protsendi võrra väiksem kui septembris. Aastatagusega võrreldes oli laenukäive 36 protsenti suurem. Samas võib Euroopas aeglustuv majanduskasv negatiivselt mõjutada Eesti ettevõtete müügitulemusi ja investeeringuid, mistõttu tõenäoliselt alaneb edaspidi ka laenukäibe kasvutempo. 
    Eluasemelaene võeti oktoobris kolmandiku võrra enam kui aasta tagasi. Laenulepinguid sõlmiti aga vaid 6 protsenti rohkem, mis tähendab, et keskmine laenusumma on suurenenud. See on kooskõlas kinnisvaraturu arenguga käesoleval aastal, kus madal tehinguaktiivsus on koondunud suhteliselt kallimate elamispindade ümber. 
    2011. aasta kevadel peaaegu kahekordistunud autoliisingu müük on sügisel püsinud stabiilne. Ehkki autoliisingu aastakasv on viimastel kuudel märkimisväärselt aeglustunud, ulatus see eelmise aasta madala võrdlusbaasi tõttu oktoobri lõpus siiski veel kõrge 52 protsendini.
    Laenuportfell on vähenenud aeglasemas tempos. Kuna uute laenude maht oli varasemate laenude tagasimaksetest väiksem, siis laenuportfell kahanes ka oktoobris. Kuu lõpus moodustas Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht 14,5 miljardit eurot, mis oli 4,9 protsenti väiksem kui aasta tagasi.
    Oktoobris antud eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis muutumatuna 3,4 protsendi tasemel. Kuude lõikes võrdlemisi muutlik ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes käesoleva aasta keskmise ehk 4,3 protsendi tasemele.
    Viivislaenude osakaal laenuportfellis alanes 5,7 protsendini. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht vähenes oktoobris 31 miljoni euro võrra. Sellest kaks kolmandikku tulenes ettevõtete laenuportfelli paranemisest.
    Majapidamiste hoiuste aastakasv kiirenes 14 protsendini. Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht ulatus oktoobri lõpus 7,8 miljardi euroni, mis on aastatagusega võrreldes 7,1 protsenti enam. Kuu jooksul kasvas hoiuste kogumaht 74 miljoni euro võrra ja kasv jagunes üsna võrdselt ettevõtete ja majapidamiste vahel.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Toiger: millenniumilapsed ei vihka autosid, nad vihkavad diilereid
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Minister näeb põllumeestele ja vedajatele suuri muudatusi
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.