Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Häbipost pani kiirelt võlgu tasuma

    Krediidiinfo andmetel on praegu erinevaid makseid võlgu üle 12 000 ettevõtte, kuid vaid osa neist on kirjas Julianus Inkasso võlglaste andmebaasis.
    "Ühel inkassofirmal saavad olla need võlgnikud, kes on sel ajal võlamenetluses konkreetsete klientidega. Kuna nende hulk on võrdlemisi väike, on vähetõenäoline, et meil neid pole. On ju tüüpilisel võlgnikul kahjuks mitu võlga," rääkis Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger.
    "Sellise aktsiooni eesmärk saab olla eelkõige reklaam, sest inkassofirmad avaldavad infot võlglaste kohta meedias sageli. Teine eesmärk on võlgnike survestamine," lisas Jäger.
    Ehitusmaterjalide tootja Jeld-Wen Eesti finantsjuht Olari Karlson märkis, et pikaajalise koostöö huvides ei pruugi võlgniku nime avaldamine ajalehes olla õige.
    "Kindlasti aitab võlglaste nimekirja avaldamine, tähelepanu juhtimine ja mõjutamine kolmandate osapoolte kaudu võla kättesaamisele kaasa," ütles Karlson. Tema sõnul on see ettevõtte strateegia ja poliitika, kes ja kuidas tahab oma võlgnikke mõjutada. "Loomulikult võib see ettevõttele valustalt kätte maksta, kui ta valede võlgnikega nii käitub. Ehk pikaajalise koostöö mõttes ei pruugi see olla väga õige tegevus. Aga ma eeldan, et Julianus Inkasso on võlgnikke kontrollinud, et need on ikka pikaajalised võlgnikud."
    Nimi lehes ei peaks tulema üllatusena. Samas soovitas Karlson kindlasti võlgnikku eelnevalt informeerida, kui tema nimi lehte läheb. "Meie firmal õnneks võlgnikke ei ole, me valime väga hoolsalt, kellele ja mis tingimustel me müüme. Kasutame krediidikindlustust ja väga valitud kliente," sõnas Karlson.
    Elioni juhatuse esimees Valdur Laid lausus, et nemad võlgnevuste puhul kohe kõiki teenuseid välja ei lülita, vaid üritavad kliendiga kompromissi leida.
    Enne kuut kuud inkasosse ei pöördu. "Et meil oleks lojaalsed ja pikaajalises suhtes olevad kliendid, ei anna me kohe oma võlgu inkassofirmale, vaid teavitame võlgnevuse puhul klienti, olgu see siis era- või äriklient, ja püüme saavutada kokkulepped," rääkis Laid. "Saadame meeldetuletusi, teatisi, SMSe, helistame, püüame kokku leppida ja pakume teinekord ka maksegraafikuid. Kui võlg on kuuendal kuul tasumata, asume me võlga sisse nõudma inkassofirma kaudu," selgitas ta.
    "Meie erinevus Julianus Inkassost on see, et nende äritegevus on raha kättesaamine, meie tahame teenust pakkuda," põhjendas Laid.
    Võlgnevuste puhul piirab Elion loomulikult teenuseid, kuid kõiki teenuseid kohe välja ei lülitata. Laid märkis, et majandussurutise ajal olid paljudel leibkondadel makseraskused ning siis üritati klientidega igati kompromisse leida.
    ASi Ramirent juht Ain Kerem ütles, et kogu võlgnike nimekirja ta üksikasjalikult läbi vaadata ei jõudnud, seega väiksemate teadete avaldamine on efektiivsem. "Eks see on kindlasti üks meetod mõjutada neid, kes oma kohustusi ei täida," kommenteeris Kerem Julianus Inkasso 3000 võlgu oleva ettevõtte ja firmajuhi nimekirja avaldamist.
    "Kui aga avaldatakse selline suurem hulk korraga, on palju neid, kes ei jõua või ei viitsi tervet nimekirja läbi lugeda," sõnas ta. Kerem lisas, et kes on huvitatud, loeb 10-20 võlglasega väiksemad teated ikka läbi.
    "Mina tunnistan ausalt, et kui ma täna hommikul kohvi juures seda pikka nimekirja vaatasin, mul aega seda üksikasjaliselt läbi vaadata ei olnud. Usun, et väiksemad nimekirjad on efektiivsemad," lausus ta.
    Võlgnikke vähem. Kerem ütles, et sel aastal on võlgnike probleem väiksem kui mullu. "Meile tundub, et turg on mingil määral puhastunud ja toimib praegu paremini kui varem. Eks me oleme ise ka rohkem üritanud ja sõela tihedama püüdnud pidada, aga ma usun, et ka turg on muutunud."
    Keremi sõnul esineb mingil määral ka lootusetuid võlglasi. "Meil on ikkagi mitu tuhat aktiivset klienti ja mingi kogus sellise suurema massi pealt on ka kindlasti selliseid, kellel on äri ajamine ebaõnnestunud ja kellelt suure tõenäosusega ei saagi raha kätte."
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.