Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kirgas ja karge põhjamaade muusika sombusesse novembriõhtusse
Põhjamaade Sümfooniaorkester esitab kontserdil "Kohtumispaik Tallinn" Anu Tali juhatusel Sibeliuse, Griegi ja Pärdi loomingut.
Sarja "Kohtumispaik Tallinn" seekordsed kontserdid on osa programmist "Tallinn - Euroopa kultuuripealinn 2011". Alguse saab muusikaretk, millega kümne riigi tippmuusikutest koosnev orkester viib põhjala parimad palad maailma. Tallinn, Budapest, Bratislava ja tulevane Euroopa kultuuripealinn Maribor saavad kuulda Sibeliuse, Griegi ja Pärdi loomingut.
Arvo Pärdi loomingust on kavas tema üks esimesi tintinnabuli-stiilis teoseid "Cantus Benjamin Britteni mäletuseks" (1977), mis on otsekui sõnadeta reekviem, mõtisklus surma üle. Pärti puudutas sügavalt teade helilooja Benjamin Britteni surmast 1976. aastal.
"Olin äsja Britteni enda jaoks avastanud," on Pärt meenutanud. "Just enne ta surma olin hakanud hindama tema muusika harukordset puhtust - samasugust puhtust, mida olin leidnud Guillaume de Machaut' ballaadides. Peale selle olin pikka aega tahtnud Britteniga isiklikult kohtuda, aga siis polnud see enam võimalik."
Norra helilooja Edvard Griegi loomingust on kavas "Klaverikontsert a-moll", mis sai tema läbimurdeteoseks rahvusvahelisele areenile ja tõi talle heliloojana laialdase tunnustuse. Grieg kirjutas selle 1868. aastal, kui viibis suvepuhkusel Taanis.
Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks tituleeritud Jean Sibeliuse loomingust on kavas "Sümfoonia nr 2 D-duur", millest on kujunenud tema kõige populaarsem teos selles žanris. Sibelius alustas sümfoonia kirjutamist 1901. aasta varakevadel, viibides perega Itaalias, ning lõpetas teose Soomes järgneva suve jooksul.
Teise sümfoonia esiettekanne 8. märtsil 1902 Helsingis helilooja dirigeerimisel oli soomlaste jaoks suursündmus.
Sümfoonia loomise ajal valitsenud poliitiline õhustik Soomes andis põhjust interpreteerida teost kui patriootlikku manifestatsiooni. Helilooja lükkas sellise oletuse tagasi, väites, et erinevalt sümfoonilistest poeemidest pole ühelgi tema sümfoonial kindlat programmi.
Põhjamaade Sümfooniaorkestri ees soleerib Mihkel Poll, üks andekamaid ja eredamaid noori Eesti pianiste.
Autor: Kersti Inno