Nordea tõmbab laenudega tagasi

Nordea kontserni Poola ja Balti riikide pangandusjuht Ossi Leikola ütles Äripäeva uudiskirjale news2biz, et Nordea plaanib nüüdsest kasvada koos turuga. "Oleme siiani põhirõhu pannud laenamisele. Kuid nüüd oleme seisus, kus hoiused, säästud ja teised igapäevased pangateenused hakkavad lõpuks sama kiiresti kasvama kui laenamisteenus," sõnas Leikola.

Leikola märkis, et Nordea näeb Balti turgudel tugevat kasvupotentsiaali. Seetõttu kavatsetakse kaasa minna üldise lainetusega ja selle toel edaspidi laieneda.

Hoiuseosa õhuke. Sampo Panga juht Aivar Rehe viitas, et Nordeal oli erinevalt Sampost kolmanda kvartali tulemustes laenude ja hoiuste vahel nn kahvel - laenu on antud välja palju suuremas mahus kui hoiuseid kogutud. "Kriisist väljudes arvasime, et edasi tuleb tõus. Oli üllatus, et praegused sündmused eurotsoonis ja ka Ameerikas mõjutavad majandust mitte kasvama, vaid nullkasvule või ka hoopis langusele," ütles Rehe. Kas Euroopa sündmused võisid mõjutada ka Nordeat agressiivsusest loobuma? "Arvan küll," vastas pangajuht.

Samas on Rehe sõnul hea, et Nordea juhid on selge strateegia esitanud ja selle välja öelnud. Sampo praegust olukord iseloomustas Rehe kui turvalises struktuuris olemist. "Oleme püüdnud hoida 200 miljoni eurost hoiuste ülekaalu laenude üle," selgitas Rehe.

Rehe sõnul ei ole tuleval aastal oodata, et ettevõtted suuremahulisi investeeringuid tegema asuks, aga pankadelt ootavad ettevõtted toetust käibevahendite finantseerimisel.

Nordea tahab pärast kiiret laienemist aja maha võtta ja efektiivsusele keskenduda.

Vastab Nordea korporatiivpanganduse juht Andreas Laane.

Miks kavatsete nüüd edaspidi kasvada koos turuga, nagu väidab Nordea kontserni Poola ja Balti riikide pangandusjuht Ossi Leikola? Kas agressiivne laienemine ei tasunud ennast ära? Nordea agressiivne kasvustrateegia oli ette nähtud tugeva turupositsiooni, suuruse ja tulemuste saavutamiseks. Viimase kolme-nelja aasta jooksul on strateegia olnud väga edukas, oleme olnud ainus kasvav pank, ainus kasumlik pank kriisiaastatel ning tõusnud ettevõtete panganduses suuruselt teiseks ja eraisikute turul kolmandaks Eestis. Sellise suure muutusega pole ajaloos nii kiiresti hakkama saanud mitte ükski teine pank Eestis.

Nagu igal ettevõttel on pärast kiiret arengufaasi tarvis aega atra seada, on ka Nordeal tarvis suur hoog maha võtta ning keskenduda tegevuse efektiivistamisele. Arvestades, et majanduslik ja regulatiivne keskkond on võrreldes varasemaga oluliselt muutunud, on tegevusplaani kohandamine keskkonnaga loomulik, et siis pärast seda panna paika jälle uus plaan.

Strateegia peab kaasas käima majanduskeskkonna muutumise, organisatsiooni muutumise, turupositsiooni muutumisega ja kõike seda me praegu arvesse võtamegi - sellest ka põhimõte, et kohaneme muudatustega, parendame klienditeenindust ning sisemist efektiivsust ja selle põhjal loome ka tulevikuks uue strateegia.

Kuidas hakkab uus strateegia välja nägema, kas tõstate laenuintresse? Nordea on alati hinnastanud laene vastavalt riskile, st madalama riskiga laenud saavad madalama intressi ja kõrgemad kõrgema. Me jätkame selle igaühele arusaadava põhimõttega ka edaspidi.

Majandusõpikutes on alati olnud kirjas, et ebakindlatel aegadel suurenevad riskipreemiad ja see reegel on maailmas kehtinud juba aastakümneid, et mitte öelda aastasadu. Arvestades seda, kui ebakindel on praegu majanduse tulevik, kandub see ebakindlus üle ka riskimarginaalidele.

Kas muudate intresse ka tagasiulatuvalt või ainult uutel lepingutel? Nordea on aus pank. Me peame oma lepingutest kinni, nagu me eeldame, et ka meie kliendid peavad pangaga kokkulepitud tingimustest kinni. Seega intresse vaadatakse üle ainult siis, kui selleks on põhjust.

Turuosa suurendamine ei ole praegu prioriteet - fookus on pikaajalise, tugeva ja jätkusuutliku kliendisuhte loomisel. Turuliidrina peame oluliseks kriisijärgse vastutustundliku laenamise suuna jätkamist.

Meie jaoks on laenamine olnud alati osa tervikust.