Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopal seisab ees kriitiline võlakirjaoksjon
Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja Belgia üritavad laenata 19,5 miljardit eurot võlakirjaturult ajal, mil investorite usk isegi parima reitinguga euroala võlakirjadesse on kahanemas.
See nädal kestnud tapatalgud Euroopa võlakirjaturul jätkusid ka täna, kui Itaalia 2-, 5- ja 10aastaste võlakirjade tootlused kerkisid üle 7% taseme. Itaalia nägi ka 6 kuu laenamiskulude kerkimist jätkusuutmatule tasemele.
Teised hädasolevad euroala riigid ja ka rahaliidu tuumikriikide võlakirjade tootlused jätkasid tõusmist. Kindlustamine Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia maksejõuetuse vastu tõusis uue rekordini. Saksamaa 10aastase võlakirja tootlus, mis möödunud reedel oli 1,96%, on nädalaga kerkinud 2,03%-ni. Kolmapäeval ebaõnnestunud Saksamaa võlakirjaoksjon tekitas müügisurve riigi võlakirjadele.
Euroala tuumikriikide nagu Prantsusmaa, Belgia, Hollandi ja Austria võlakirjade tootluste tõus on pannud investoreid ühisraha eurot hülgama. Selle nädalaga on euro väärtus USA dollari vastu langenud 1,8%.
Belgia, Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa emiteerivad järgmisel nädalal 19,5 miljardi euro väärtuses võlakirju. Kuid võlakirjaturud jäävad vähemalt seniajani nõrgaks, kuni Euroopa liidrid ei näita üles tahet liikuda kiiresti ühtse fiskaalpoliitika suunas, arvab Rabobanki strateeg Elwin de Groot.
RBC strateegide hinnangul plaanib Itaalia teisipäeval müüa 5-8 miljardi euro väärtuses võlakirju. Oksjon hõlmab 3- ja 10aastaseid võlakirju ning 2020 võlakirju.
„Antud valik on üsna suur ja üle meie ootuste,” kirjutasid RBC strateegid.
Tootlused üle 7% on tekitanud küsimuse, kas Itaalia suudab täita enda pikaajalisi finantseerimisvajadusi. Vaatamata sellele, et Euroopa Keskpank on Hispaania ja Itaalia võlakirju ostnud, ei ole see tootlusi alla viinud.
Paljud strateegid on spekuleerinud, et Euroopa Keskpank on tegutsenud alla oma võimete sellepärast, et hoida survet Itaalia ja Hispaania uutel valitsustel, et nad viiksid täide lubatud eelarvepuudujäägi vähendamise meetmeid ning teisi majanduslikke samme.