Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gaasivõrgu lahutamise soov kinnistub

    Elering avaldas eile Eesti gaasituru uuringu, mille tutvustuses ütleb ettevõtte juht Taavi Veskimägi, et gaasitorude ja tootja ning müüja lahutamises on Eestile antud erand. Gaasitorusid ei pea Eesti Gaasist lahutama, kuid Eesti tahaks seda teiste Euroopa riikidega sarnanemiseks ja oma Venemaa-sõltumatuse suurendamiseks teha.
    Veskimägi sõnul kirjutas ametis olev koalitsioon Eesti Gaasi torude äravõtmise koalitsioonilepingusse. "Globaalsel gaasiturul on toimunud olulised muutused, mis nii gaasi hinna kui ka varustuskindluse seisukohalt teevad gaasituru arendamise varasemast hulga atraktiivsemaks," selgitas Veskimägi.
    Vahet pole, kelle käes on gaasivõrk. Veskimägi märkis, et gaasivõrgu omanikule makstav tasu sisaldub juba praegugi tarbijate gaasi arvel, seda võrguteenuse hinnana, mille kinnitab konkurentsiamet. "Selles mõttes ei tohiks olla vahet, kelle käes on gaasivõrk - võrguteenuse hind on ikka sama," sõnas Veskimägi.
    Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul toob omandi lahutamine ja turu liberaliseerimine reeglina kaasa hinnatõusu. "Ka Eleringi eraldamise järel Eesti Energiast on elektri- ja võrguteenusehinnad Eestis tõusnud," meenutas Kotov.
    Kotovi hinnangul on praegu vara prognoosida torustike müügitehingu hinda ning öelda, kes võiks olla võimalik ostja, kuna maagaasiseadust alles tehakse. Uus seadus ei plaani torude riigistamist, täpsustas ta.
    Kotovi hinnangul on Eesti väike kõikide turgude mõttes. "See on kindlasti ka üks põhjus, miks ei ole keegi siiani tulnud Eesti Gaasi ja Gazpromiga konkureerima," ütles Kotov.
    Torude läbilaskevõimet vaja suurendada. Lisaks uutele impordikanalitele on vaja investeerida veel kas veeldatud gaasi terminali või Leedu-Poola ühendusse ning suurendada olemasolevate torude läbilaskevõimet. "Seega on uuring toonud õigesti välja fakti, et turu suurendamisel on võtmeküsimus uute gaasi kasutusvaldkondade leidmine. Kindlasti oleme aga eriarvamusel, et tähtsaim eeltingimus on täielik omandiline lahutamine," ütles Kotov.
    Ta märkis, et ka praegu kehtivad Eesti seadused võimaldavad ükskõik kellel tuua riiki gaasi, rajada terminale, ehitada torustikke. "Ülekandetorustiku kuulumine Eesti Gaasile ei takista kedagi turul tegutsemast," lausus Kotov.
    Kotovi andmetel võimaldab maagaasidirektiiv peale omandi täieliku lahutamise teisigi omandi lahutamise vorme, millest Pöyry uuringus ka juttu on ja seal soovitatakse. "On täiesti mõistlik kasutada sõltumatu ülekandesüsteemi operaatori (ITO) varianti, sest praegu on tururegulatsioonis liiga palju lahtisi küsimusi, mis gaasiettevõtete ja tarbijate tulevikku mõjutavad. ITO varianti kasutades saaks riik vajaliku kogemuse, mille põhjal gaasi- ja energiaturu edasise korralduse asjus otsuseid langetada," arutles Kotov.
    Kotov tõdes, et praegu on veeldatud gaas (LNG) torugaasist kallim, kuid LNG-l on kindlasti potentsiaali meretranspordis, tipukoormuste katmisel ja varukütusena. "Arvestades aga, et energiakandjate hinnad maailmas kõiguvad, võib olukord tulevikus muutuda," sõnas ta.
    Konkurentsiameti juhi Märt Otsa sõnul on gaasitorude maksumuse hindamisel orientiiriks Eesti Gaasi põhivara bilansiline väärtus, mis möödunud aasta majandusaruande järgi läheneb kroonides 2 miljardile ning eurodes 120 miljonile.
    Selliseid tehinguid on väga vähe tehtud, lausus Ots, täpsustades, et tegelik ostu-müügihind võib siiski kujuneda ka teistsuguseks, kuna seda mõjutavad nii turuolukord, gaasitorude tehniline seisukord kui ka läbirääkimised.
    "Ütleme niimoodi, et torude eraldamine tekitab konkurentsi, seda pikas perspektiivis. Siin ei saa vaadata ühe päeva ega ühe kuu perspektiivis," vastas Ots küsimusele, kummal on õigus, kas Eleringi juhil Taavi Veskimägil, kes kinnitab, nagu vara lahutus gaasi hinda ei mõjuta, või Eesti Gaasi juhatuse liikmel Raul Kotovil, kelle väitel on infrastruktuuri eraldamine energiatootjast alati hindu tõstnud.
    Ots ütles, et Euroopa Liidu direktiivi põhjal võib oletada, et torude uus omanik on Euroopa Liidust, sest torustike müümisel tuleb eelistada Euroopa Liidu ettevõtteid. Ehkki pole nõutud, et gaasitorud riigistataks, võib uueks omanikuks saada ka riik, kui valitsus niimoodi otsustab ning poliitikud riigieelarvest raha leiavad.
    "Kui valitsus niimoodi otsustab, on see näiteks Elering," täpsustas ta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.