Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kauba edasimüük ei ole riskivaba tegevus
Üha rahvusvahelisemaks muutuvas ärikeskkonnas ei ole midagi eriskummalist, kui ühe riigi äriühing ostab kaupa teise riigi äriühingult eesmärgiga müüa sama kaup edasi kolmanda riigi äriühingule. Esmapilgul võiks arvata, et kauba edasimüümisel ei ole suuri õiguslikke riske, kuid tegelikult ei pruugi asi olla sugugi nii lihtne.
Kaupade müüki vahendava äriühingu õigussuhteid reguleerivad kaks erinevat lepingut - üks, mille alusel kaup sisse ostetakse, ja teine, mille alusel sama kaup edasi müüakse. Kui ühes lepingus on müüja vastutus kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest tugevalt piiratud, teises aga mitte, võib vahendaja sattuda olukorda, kus peab ühele kauba ostjale hüvitama oluliselt suurema kahju, kui ta ise saab nõuda oma kauba müüjalt. Halvimal juhul võib ostjale hüvitatav kahju ületada kordades vahendustegevusest saadud tulu ning vahendaja võimalus ise müüjalt kahju hüvitamist nõuda on väga piiratud või lausa olematu.
Sellise olukorra vältimiseks on vahendaja jaoks oluline piirata lepingus enda kui müüja vastutust vähemalt sama suures ulatuses, kui on piiratud müüja vastutus lepingus, milles vahendaja on ostjaks.
Kahele lepingule võidakse kohaldada erinevate riikide õigust. Paljudel juhtudel kohaldub rahvusvahelistele müügilepingutele ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügilepingute kohta (CISG). Sel juhul kuulub täiendavalt kohaldamisele ka lepingus kokkulepitud või rahvusvahelise eraõiguse sätete järgi kindlaksmääratav konkreetse riigi õigus. Kokkuleppe puudumisel kohaldub müügilepingule üldjuhul selle riigi õigus, kus on müüja asukoht.
Seega, kui vahendajal ei õnnestu lepingupartneritega kokku leppida oma koduriigi õiguse kohaldamises, on tõenäoline, et kumbagi lepingut reguleerib erineva riigi õigus. See tähendab, et isegi lepingute sisu identsuse korral kohalduvad kummalegi lepingule erinevate riikide õiguse imperatiivsed sätted, mille mõju poolte lepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele ning poolte vastutuse ulatusele võib olla erinev. Ka kohtualluvus võib lepingute lõikes erineda.
Autor: Kaarel Kais