Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Issing: riigi võlga ei või rahaks teha
Samal ajal kui keskpanga roll olla viimase instantsi laenuandjaks pankadele on igati õigustatud, ei kehti see kindlasti üleskutsete kohta teha Euroopa Keskpangast viimase instantsi laenuandja hädas euroala riikidele.
„Tegemist ei ole veaga rahaliidu ülesehituses,“ kirjutab Euroopa Keskpanga endine peaökonomist Otmar Issing ajalehes Financial Times ilmunud arvamusloos. „Võla monetariseerimise keeld on stabiilse valuuta jaoks lahutamatu element.“
Riigi maksevõime sõltub sellest, kas riik suudab kogutud maksudest oma võlgu teenindada. Keskpanga kaasamine teeb avaliku sektori rahastamisest monetaarse fenomeni. Mitte segamini ajada monetaarpoliitikaga, rõhutab Issing.
Selline „lahendus“ riskib üles ajada pikaajalised intressimäärad, kuna investorid hakkaksid kartma inflatsiooni, mis omakorda tähendaks avaliku sektori rahastamisele uusi probleeme. Keskpanga kaasamine ei oleks kindlasti mitte tugevuse märk, vaid märk avaliku sektori rahanduse patoloogilisest seisust, taunib autor.
Vähem tähtis poleks seegi, et keskpanga rahapresside käivitamine rikuks seadust, mille on ratifitseerinud kõigi liikmesriikide valitsused ja parlamendid. Mis kindlust annab selline käitumine, kui praegu isegi lugupeetud akadeemikud, poliitikud ja keskpankurid nõuavad reeglite rikkumist, et rahaliidu paremaks juhtimiseks praegu vastu võetud karmimaid reegleid edaspidi täitma hakatakse, küsib Issing.
Kui keskpank survele järgi annab, on vähemalt üks asi kindel. Hea nime taastamine saab olema väga keeruline.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.