Õudusunenägu sõjarditele

Signe Sillasoo 02. detsember 2011, 00:00

Prantsuse armee erisõdalaste eduka ja efektse jõudemonstratsiooniga algav, ent kurbmänguks muutuv film "Eriüksus" tekitab üsnagi vastakaid tundeid.

Film saab alguse sellest, et Afganistanis tegutsev ja oma sookaaslaste keerulisest elukorraldusest islamiriigis kirjutav julge ajakirjanik Elsa Casanova (Diane Kruger) röövitakse. Prantsuse riigil ei jää muud üle, kui pöörduda oma kõige värvikamatest sõdalastest koosneva eriüksuse poole ja nad kriisikoldesse appi saata.

Kinematograafiliselt võimas, aga peamiselt sõjafänne silmas pidav madinafilm pakub üsnagi nauditavaid taustakaadreid lennukikandjatest, langevarjuhüpetest ja madalalt üle tuhisevatest sõjalennukitest, samuti loodusest. Sügavat süvenemist pakkuvat sisu muidugi oodata ei maksa.

Juba filmi alguses hakkavad kuulid vihisema ja veri lendab. Vaenulikke talibeid viskub pealetungivate sõdalaste ees kahte lehte.

Võitlusstseenidest pungil oleva filmi esimene pool on üsna ameerikalik ja pakub jänkilike märulifilmide sõpradele kindlasti äratundmisrõõmu. Siis aga toimub rahunemine.

Peale algselt edukaks osutunud erioperatsiooni jookseb kõik saavutatu koletul viisil rappa. Lahingusegaduses ei jõua üksus ärasõiduks mõeldud kopteriteni ja erinevatel põhjustel purunevad ka sidevahendid. Algab justkui teine film.

Käputäiel sõdalastel ja paaril pantvangist pääsenul tuleb Talibani sõdalaste ja nende karismaatilise juhi Zaiefi (Raz Degan) pealetungi eest üritada põgeneda Pakistani.

Filmis hakkavad sellest hetkest tähtsaimat rolli mängima prantsuse sõjameeste ja päästetute suhted Afganistani ja Pakistani mägialade imekaunite loodusvaadete taustal. Selle ilu sai lavastaja Stéphane Rybojad filmilindile Djiboutis ja Tadžikistanis.

See raskesse olukorda sattunud inimeste suhteid ja ellujäämiseks vajalikke ohverdusi näitav rahulikus tempos kulgev filmiosa on esialgu üsnagi nauditav, ent jõuab pikapeale siiski mõnevõrra venivaks ja üheülbaliseks minna.

Film on ilmselt pärit mõne ordenitest sätendava rinnaga sõjaväekomandöri õudusunenäost. Valesti läheb kõik, mis minna saab. Kurbmängule õnnelikku lõppu oodates kulub kuule kõvasti ja neist jõuab lõpuks isegi tüdineda.

Üldiselt on tehtud palju kirkamaid märuleid ja filosoofilisemaid teekonnafilme.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. December 2011, 09:05
Otsi:

Ava täpsem otsing