Võitlus korrptsiooniga tammub paigal

Justiisminister Kristen Michal selgitab, kuidas kujunes tänavu Eesti koht korruptsiooni tajumise edetabelis.

Korruptsionitajumise indeks on praegu samal tasemel nagu 2005. aastal. Miks oleme aastaid ühel kohal tammunud? Eesti on 183 riigist tõesti alates 2005. aastast kolmekümne kõige vähem korrumpeerunuma riigi hulgas. Meie positsioon muutus 10 palli skaalal 6,5-lt 6,4-le ehk muutus oli 0,1 protsenti. See ei ole halb positsioon, kindlasti saab seda kohta edetabelis ka järjekindla tegevusega parandada.

Et mõista seda hinnangut, tuleks teada, et tegu on korruptsiooni tajumise indeksiga ja Eesti sai tänavu hinnangu 10 organisatsioonilt. Sel aastal oli ka kaks uut hinnangu andjat Eestile: Political Risk Services International Country Risk Guide ning World Justice Project Rule of Law Index.

Political Risk Services International Country Risk Guide hindas poliitilisi riske (kuidas on riigis olukord onupojapoliitikaga, töökohtade jagamisega tuttavatele, hüvede vastuvõtmisega poliitikute poolt ja erakondade varjatud rahastamisega) ning nende hinnang Eestile oli teiste valdkondade hindajatega võrreldes üks madalamaid (5,2 punkti). Sellega seoses toodi välja erakondade rahastamise süsteemi muutmine, mida oleks võinud nende hinnangul rohkem muuta. Küllap sellele võisid anda tõuke ka tolleaegsed skandaalid ühe erakonna ümber.

Teine uus hinnangu andja World Justice Project Rule of Law Index hindas seda, kuidas on riik suutnud tagada seadusjõu (kuivõrd on riik oma tegemistes kooskõlas seadustega ja järgib neid). See hindaja andis võrreldes teistega Eestile üsna tugeva positiivse hinnangu (8,5 punkti), millest saab järeldada, et seaduste järgmine on Eestis hästi tagatud. Lisandunud hinnangud mõjutasid Eesti positsiooni tabelis.

Kõige otsesemalt mõjutas meie kohta siiski viie uue riigi lisandumine indeksisse, millest kaks, Bahama ja Saint Lucia on Eestist eespool (vastavalt 21. ja 25. kohal).

Korruptsioonivaba Eesti hinnang oli, et riik tegeleb rohkem korruptsiooni tagajärgede kui ennetamisega. Kas olete sellega nõus? Selline mulje võib tõesti kujuneda, sest tagajärgedega tegelemine on ilmselt nähtavam. Kui kellelgi ikka käed raudu pannakse või ta vahi alla võetakse, on see suur uudis. Millal Äripäev näiteks ennetusest uudise tegi?

Ennetusega siiski tegeletakse pidevalt ja analüütiliselt. Viimasest kuust võin meenutada üsnagi suurt tähelepanu tekitanud tervishoiu valdkonna korruptsiooniriskide analüüsi esitlust. Või alles hiljuti tehtud ametniku korruptsiooniennetuse käsiraamatut, mis pidevalt uueneb. Nagu sai valmis koos MTÜga Korruptsioonivaba Eesti tehtud ajakirjanike huvide konflikti käsiraamat.

Kui kaugel on korruptsioonivastase seaduse eelnõu? Millised Korruptsioonivaba Eesti esitatud valukohad võiks see seadus parandada? Eelnõu on juba korra käinud kooskõlastamisel. Oleme oma analüüsi põhjal seal ka laiendanud nende isikute ringi, kelle huvid oleks avalikud, lisaks pidasime õigeks, et ametiisik deklareeriks juba kaks kuud tema püsivas kasutuses oleva vara. Usun, et eelnõu võiks riigikogu palge ette jõuda selle aasta lõpus või järgmise aasta jaanuari alguses.

Uus eelnõu näeb küll ette, et avalikuks saavad laiema ringi riigiteenistujate majanduslikud huvid. Kui aga juba praegu jäävad järelevalveorganid raskustesse andmete töötlemisel, kuidas nad suudavad kvaliteetselt läbi töötada veel suuremat andmemahtu? Kuidas kavatsete järelevalve küsimuse lahendada? Väga lihtsalt - huvid on avalikud. Küllap siis on ka neid, kes tähele panevad, kui mingid otsused ei käi päris loomulikku rada pidi. Avalikkus on peitkuritegevuse vastu võitluses üsna tõhus relv. Lisaks saavad õiguskaitseorganid alati oma tööd teha.

Mitme pügala võrra võiks uus eelnõu Eestit tabelis tõsta ja millal see võiks juhtuda? Justiitsministeeriumi eelnõu võib meid tõesti tõsta, kuid tabelikohast tähtsam on reaalsus Eestis.

Korruptsioonitajumise indeks näitab, et Eesti tammub oma näitajate poolest juba aastaid ühel kohal - äraostmist on õhus sama palju nagu aastal 2005.

Küüslaugukoalitsiooni loomise järel oli Eesti korruptsioonitajumise indeks 6,4. See number jäi samale tasemele jätkuvatel aastatel, nii ka tänavu.

Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Jaanus Tehver nentis, et poliitikud pole moraalse laostumise vastu võitlemiseks vahepeal edusamme teinud. "Valitsuse ja riigi poliitika sel perioodil on olnud muutumatu," sõnas Tehver. "Kas keegi üldse sellega tegeleb, et midagi parandada?" küsis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu.

Niiviisi langes Eesti korruptsioonitajumise indeksi tabelis kolme koha võrra. Meid edestasid Araabia Ühendemiraadid, uustulnukana läksid ette Saint Lucia ja Bahama.

Korruptsioonivaba Eesti hinnangul peitub kurja juur selles, et tegeletakse vaid korruptsiooni tagajärgedega, ent mitte põhjustega. Tehveri arvates võib korruptsiooni võrrelda haigusega. "Meditsiinis on üldiselt selge põhimõte, et iga euro või sent, mis kulutatakse haiguse ennetamiseks, on mitu korda efektiivsem kui see raha, mida kasutatakse haige terveks ravimiseks."

Alates 2005. aastast on küll tõhustatud kaitsepolitsei tööd ja see on ka üks põhjus, miks üha rohkem lugusid äraostmise kohta ajakirjandusse jõuab.

Ojasalu hinnangul esineb korruptsiooni üha rohkem. "Mulle tundub, et see pole paremaks, vaid pigem halvemaks läinud," lausus ta. Halvenenud on asjad Ojasalu sõnul majanduslanguse tõttu, sest see paneb ärimehi ellujäämise nimel hämaraid teid otsima.

Allikas: Korruptsioonivaba Eesti.

Autor: Katariina Krjutshkova