• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõhmus soovitab kergitada maamaksu

    Šveitsis elav LHV Panga suuromanik Rain Lõhmus soovitab alandada tööjõumakse ning vastukaaluks kergitada maamaksu. Ta toetab ka keskkonnamaksude tõstmist, näiteks autode senisest kõrgemat maksustamist.

    Intervjuu Rain Lõhmusega
    Kas Eestis on maksud kõrged või madalad? Sõltub maksudest. Tundub, et tööjõuga seotud maksud võiksid madalamad olla. Mõned maksud aga võiksid natukene kõrgemad olla. Näiteks maamaks. Suhteliselt lihtne on korjata maksu asjadelt, mis on maa küljes ehk lihtne on maksustada igasuguseid kinnistutega seotuid asju. Näiteks Londonis, kui sa ostad vähegi suure kinnisvara, siis riigilõiv sellelt on 5%. Suur osa sealsest kinnisvarast on välismaalaste käes ja nemad maksavadki.
    Mulle sümpatiseerivad ka sellised põhimõtted, et võtma peaks nende asjade eest, mis raha kulutavad. Mulle meeldib puhas õhk ja kuna autod saastavad, siie ei oleks mina kuri, kui seda saastamist maksustada.
    Miks just kinnisvara- või maamaks? Paar põhjust: esiteks on neid suhteliselt lihtne korjata, teiseks on seda lihtne korjata ka nendelt inimestelt, kes muidu ei ole selles riigis maksuresidendid.
    Kolmandaks on see, et maa ei ole iseenesest kusagil kosmoses, kõik krundid on ühendatud teedega ja muuga, mille korrashoidmine ilmselt nõuab raha. See ei ole sugugi nii, et kui mul on maalapp, siis sellega kulusid ei kaasne, tavaliselt peaks juurdepääs olema. Kas kohalik omavalitsus, riik või keegi hoiab neid juurdepääse lahti, mis kulutab raha.
    Eestis on räägitud palju astmelisest tulumaksust ja ka sellest, kas rikkaid peaks rohkem maksustama. Milline on Teie arvamus? Minu arvamus on see, et kahjuks väga rikastele inimestele astmeline tulumaks ei mõju. Keda ta rohkem lööb, on jõukas keskklass. Nüüd on küsimus selles, kas me tahame oma jõukat keskklassi kuidagi halvemasse olukorda sättida või mitte. Ma jään praegu vastuse võlgu.
    Mitte jõukat keskklassi, vaid päris rikkaid, kas neid peaks kuidagi n-ö karistama kõrgemate maksudega? Ma arvan, et päris rikaste inimeste juures on probleem see, et neil ei tule kunagi tulu isiklikule arvele, vaid on ettevõttes. Selle tõttu ma arvan, et astmeline tulumaks neid väga palju ei löö. Minu arvates on huvitav diskussioon olnud Ameerika Ühendriikides, kus Warren Buffett on öelnud, et tema maksab tegelikult vähem kui keskmine ameeriklane. See on väga õpetlik näide.
    Rääkides Teie rikkusest, siis kas oskate öelda, kui palju on Teil kinnistuid? Ei oska.
    Kui palju neid on Šveitsis? Üks.
    Ma tean, et Teil on Šveitsis mitu autot ka. Mitu neid on ja mis marki? Kaks. Ma arvan, et ärilehe lugejat see ei huvita.
    Tulles tagasi maksude juurde. Te kolisite Šveitsi, kas maksud on üks põhjus, miks Te sinna kolisite? Ausalt öeldes ei ole siin tegemist maksudega. Kõik eurooplased arvavad, et ühel hetkel tahaks elada välismaal ja natukene vaadata. Ju ma kuulun nende kõigi eurooplaste hulka.
    Seega Te maksate praegu makse Šveitsile. Kas Teil on natukene piinlik ka, et ei maksa oma makse Eesti riigile? Paraku on maksuseadus selline, et Eesti ja Šveits on teinud omavahel topeltmaksustamise vältimise lepingu. Selle kohaselt on kirjas, et kui inimene elab seal, siis ta peab makse maksma seal. Samuti on vastupidi, et kui šveitslane elab siin, siis nad maksavad siin.
    Kas selline probleem või oht on olemas, et paljud kolivadki kuskile mujale, kus maksusüsteem on parem kui Eestis? Ma ei arva, et see on maksustamisega seotud. Ma arvan, et praegune probleem on pigem soetud töökohtadega ja huvitava tööga.
    Kohtusin just hiljaaegu Londonis saatkonna vastuvõtul kahe noore Eesti üliõpilasega, kes olid saanud stipendiumi, et õppima minna. Tegelikult – nagu mina aru sain – väga paljud neist tahaksid tagasi tulla, aga on just see probleem, et nad on võtnud laene ja kõike muud, ja siis see ei ole paraku kohe võimalik. Ma arvan, et noorte Eestisse tagasitulek on palju suurem probleem ja maksustamine on täiesti teisejärguline.
    Praegu räägitakse hästi palju Snorase panga skandaalist ning sellest, et panga omanikering peaks olema rohkem avatud ja läbipaistvam. Kas Te olete sellega päri? Ma arvan küll. Ausalt öeldes ma arvan, et Snorase panga puhul ei olnud küsimus panga omanikeringi läbipaistvuses.
    Ega ma ise ei tea, pole kohapeal vaatamas käinud, aga mul on hüpotees, et seal kõrvaldati lihtlabaselt raha. Võib-olla esialgu heade kavatsustega, umbes nagu tavaliselt kauplejad pankades teevad, et jäädakse miinusesse, siis võetakse veel positsioon, lootes tagasi maksta, ja lõpus kõrbetakse põhja. Kui seda teevad pangaomanikud, siis on see väga halb.
     
     
    Üks küsimus
    Kas Teie arvates peaks senisest kõrgemalt maksustama kinnisvara ja autode omamist?
    Endel Siff, mitmte ettevõtte omanik, viimases Äripäeva rikaste TOP 500 hindas Äripäev tema vara suuruseks 31 miljonit eurot, oli 55. kohal.Küsimus on selles, et paljud krundid seisavad kasutult, sest neid tagastatakse õigusjärgsetele omanikele. Nendel kruntidel puudub nii turg kui ka mõte neid arendada. See on mõttetu õigusjärgsete omanike karistamine, mis viib selleni, et need krundid visatakse riigile sõna otseses mõttes näkku tagasi. Mis puudutab automaksu ning rääkides sellest kui luksusmaksust, siis ühel või teisel kombel, kui riigil on hädasti raha vaja, siis võib-olla tuleks kõne alla. Kuid siin peab selgelt aru saama, autostumine on Eestis regionaalmajandusliku ellujäämise küsimus. Eesti elanikkond on väga hõre. Ühistransport ei ole sellises olukorras õigustatud. Autoga sõidu kallimaks muutmine, kas kütuseaktsiisi tõstmise või automaksu kehtestamise kaudu ei too kaasa mitte midagi muud, kui elanikkonna kontsentreerumise suurematesse linnadesse – Tallinna, Tartusse, võib-olla Haapsallu ja Pärnusse. Selles mõttes me ei saa kasutada selliseid võtteid, nagu kasutavad tiheda elanikkonna asustuse ja intensiivse ühiskondliku transpordivõrgustikuga riigid.
    Alar Tamming, Tavidi suuromanik, viimases Äripäeva rikaste TOP 500 hindas Äripäev tema vara suuruseks 57,3 miljonit eurot, oli 22. kohal55 aastat enne Kristuse sündi kirjutas Cicero, et  eduka riigi üheks aluseks on madalad maksud koos tasakaalus eelarve ja rahasüsteemi tagatusega. Kahjuks neid kõiki kolme põhimõtet praegu eiratakse. Maksude tõstmine ei viiks meid praegust kriisist välja ega aitaks arengule kaasa. Kui kõrgemad maksud teeksid riigi edukaks, siis oleksid maailma edukaimad riigid Põhja-Korea ja Kuuba, kus sisuliselt on maksustamine 100%, sest riik võtab kõik ära, mis inimene teenib, ja eraomand on keelatud.Maksusüsteemis oleks aga kindlasti vaja teha muutusi ja seda lihtsustamise suunas. Isiklikult pooldan tulumaksu kaotamist ja selle asendamist varamaksuga. See on kindlasti ebapopulaarne idee, sest siis peaksid inimesed maksma mitte selle eest, et nad head tööd teevad, vaid vara omamise  eest. Sobiv maksumäär oleks 1% varast, mille  peaks maksma aastas maksuks. Sel juhul kaoks ka soov oma kinnisvara ja maad üles hinnata, et selle peale suurt laenu saada. See süsteem oleks mulle isiklikult väga kahjulik, sest maksaksin mitu korda rohkem kui praegu, kuid riigi stabiilsuse koha pealt kasulik.Siis ei oleks eraldi vaja auto- ega kinnisvaramaksu kehtestada. Ja kui inimesel ei ole piisavalt sissetulekut, et maksu maksta, siis tuleks 1% oma varast realiseerida.
    Jüri Käo, mitme ettevõtte suuromanik, viimases Äripäeva rikaste TOP 500 hindas Äripäev tema vara suuruseks 23,1 miljonit eurot, oli 80. kohalMina ei ole kindlasti Eestis ühegi maksu sisseseadmise poolt. Praegu on Eestis maamaks olemas, mis ei ole sugugi madal. Ma ei näe küll võimalust maksustada Eesti riiki mingisuguse täiendava maksuga, olgu see siis kinnisvaramaks või automaks. Autode puhul on ikkagi ka meil auto erisoodustusmaks, kui inimesed kasutavad ametiautosid eraotstarbeks. Teiselt poolt ei tohi unustada seda, et kütuseaktsiis on mõeldud selleks, et katta autoteede ehitamist ja remondikulusid olulisel määral, mis on kaudne automaks. Eestis on maksukoormus niigi piisavalt sur, see oleks täiendav koormus meie majandusele.Pigem võiks otsida võimalusi maksumäärade alandamiseks. Viimasel ajal on palju räägitud töötuskindlustusmaksust. See on Eestis üks maks, mis muutub, tulenevalt reservide olemasolust või reservide vähenemisest. Praegu reservid kogu aeg kasvavad. See on kindlasti maks, mida saaks alandada. Teiseks, kui me astusime eurotsooni, siis selle eel tõsteti meil käibemaksu. Praegu on kõik selle lihtsalt ära unustanud. Käibemaks oli 18 protsenti ja nüüd on 20. Seega tuleks tegutseda käibemaksu alandamise suunas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
LHV: Coopi aktsia on ülehinnatud – aeg müüa
LHV on avaldanud uusima analüüsi Coop Panga aktsia kohta. LHV analüütikud toovad välja, et kuigi Coopi kasv vastab nende ootustele, on kolmanda kvartali kasvu ning kasumlikkuse näitajad pigem neutraalsed.
LHV on avaldanud uusima analüüsi Coop Panga aktsia kohta. LHV analüütikud toovad välja, et kuigi Coopi kasv vastab nende ootustele, on kolmanda kvartali kasvu ning kasumlikkuse näitajad pigem neutraalsed.
Euroopa liidrid soovivad Poola küsimuse jätta komisjonile lahendada
Kuigi pea kõik Euroopa Liidu tippkohtumisele kogunenud liikmesriikide valitsusjuhid avaldasid muret Poolas õigussüsteemi sõltumatuse pärast, siis ei soovi enamik ELi liidritest leida lahendust tippkohtumise laua taga, vaid leiavad, et tüli peaks lahendama Ursula von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon.
Kuigi pea kõik Euroopa Liidu tippkohtumisele kogunenud liikmesriikide valitsusjuhid avaldasid muret Poolas õigussüsteemi sõltumatuse pärast, siis ei soovi enamik ELi liidritest leida lahendust tippkohtumise laua taga, vaid leiavad, et tüli peaks lahendama Ursula von der Leyeni juhitav Euroopa Komisjon.
Soome mõjukas majandusjuht sai maksuparadiisi tulu varjamise eest aasta tingimisi
Soome esimese astme kohtus mõistis aastase tingimisi vanglakaristuse laevafirma Finnlinesi endisele tegevjuhile ja Nokia Matkapuhelimet endisele juhile Antti Lagerroosile ulatusliku maksupettuse eest.
Soome esimese astme kohtus mõistis aastase tingimisi vanglakaristuse laevafirma Finnlinesi endisele tegevjuhile ja Nokia Matkapuhelimet endisele juhile Antti Lagerroosile ulatusliku maksupettuse eest.