• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ohuks ostetavad poliitikud, mitte välisinvestorid

    Eelmisel nädalal sai avalikuks nn elamislubade skandaal, kus IRLi liikmed Nikolai Stelmach, Indrek Raudne ja Siim Kabrits, kellest kaks viimast on ka riigikogu liikmed, on seotud Vene kapitali maaletoomisega ning seeläbi ka investoritele elamislubade hankimisega.

    Äripäeva hinnangul tekitab see juhtum küll palju küsimusi ja kahtlusi, mis vajavad selgitamist, kuid seda poliitilises plaanis. Äripäev hoiatab, et skandaali varjus ei kaotataks ära Eestile üldiselt väga kasulikku elamislubade jagamise põhimõtet, sest väikeriigina vajame edukaks majandustegevuseks nii välismaa spetsialiste, talente kui ka investoreid.
    Poliitiline risk. Selle juhtumi kõige teravam küsimus on, kes on saanud sellest kasu. Kuni suveni, enne riigikogu liikmeks saamist, oli näiteks Indrek Raudne ka ASi Tallinna Sadam nõukogu liige. Nikolai Stelmachist sai aga hiljuti Eesti Raudtee nõukogu liige. Arvestades mõlema riigiettevõtte tihedat seost ja sõltuvust ärisuhetest Venemaaga, tekitab palju küsimusi ja kahtlusi Raudse ja Stelmachi mahuka äri ajamine Vene investoritega. Kas nad on investorite huvides mõjutanud riigiettevõtete otsuseid, IRLi ministrite tööd või kujundanud erakonna seisukohti?
    Selles juhtumis ei peitu kardetud oht mitte niivõrd elamislubade taotlejates kui kohalikes – riigikogus esindatud poliitikutes. Sest poliitik mitte ei pea olema, vaid ka näima ausana. Selliste JOKK-olukordade ja huvide konfliktide lahendamise esimene samm on lihtne. Äripäev on korduvalt teinud ettepaneku, et riigikogu peaks sarnaselt teiste valdkondadega kehtestama eetikakoodeksi. Seda pole aga endiselt tehtud, milles veel kord peegeldub parlamendiliikmete küünilisus. Eetikareeglite kirjapanemise vajalikkust ilmestab seegi, et kuigi Indrek Raudne otsustas lahkuda riigikogust, tegi ta seda matrossovliku retoorika saatel, mõistmata oma eksimust. Nii saab tekkida muu hulgas ka olukord, kus julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni esimees omab varjatud majandushuve Kreetal, nagu juhtus eelmise riigikogu koosseisu ajal Reformierakondlase Jaanus Rahumägiga. Muuseas, kas Raudne kuulus nn kapo komisjoni.
    Eelneva valguses ei tohi kaotada või rikkuda elamislubade süsteemi tervikuna. Süsteem on mõeldud laias laastus kolmeks asjaks: et palgata võõrtööjõudu, mis on kasulik näiteks suurtööstustele keevitajate maaletoomiseks; et palgata eksperte ettevõtete juhtimiseks – teisisõnu Eestis puuduvaid talente; ja et kaasata investoreid. Kõik kolm põhjust on Eesti majanduse eduks hädavajalikud, seda enam, et lähiaja suurimaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus ning vähenevad kapitalipaigutused Eesti majandusse.
    Eelkõige nähakse elamislubade jagamises n-ö Vene ohtu. Kuid see on emotsionaalne, mitte ratsionaalne. Nii ei vaja Euroopa majanduspiirkonna kodanikud üldjuhul Eesti tegutsemiseks elamisluba, vaatamata nende ebaselgele taustale – olgu nad pärit Šveitsist või Itaaliast. Seega maandab elamislubade süsteem juba iseenesest teatud määral riski, et Eestisse või Eesti kaudu Euroopasse satuvad ebasoovitavad isikud. Teiseks ei ole Venemaa ainuke ega peamine kolmandate riikide hulka kuuluv Eestile kasulik majandusruum. Siia kuuluvad ka USA, Hiina, India, Kanada, Austraalia, aga ka Ukraina, Kasahstan. Näiteks võrreldes Lätiga, kus võõrtööjõu kvooti ei olegi, on Eesti süsteem vägagi valiv.
    Jah, terade hulka satub alati ka sõklaid. Kuid need tuleb välja sõeluda, tehes süsteemi läbipaistvamaks, mitte seda sootuks kaotades.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Vanglaleival Hubert Hirve varju nähakse jätkuvalt restoraniäris
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.