Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitikud riikliku pensionifondi ideed ei toeta

    Kui poliitikud peavad ideed luua riiklik pensionifond juba läbivaieldud ja kõrvaleheidetud etapiks, siis SEB Varahalduse juhatuse liikme Sven Kunsingu hinnangul oleks see üks võimalus konkurentsi elavdada.

    Endise rahandusministri ja praeguse Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari nõunik Rein Järvelill kirjutas oma arvamusloos, et ta tahaks näha pensionifondide haldajate hulgas ka riiki.
    Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et ega see mingi uus idee ei ole. “Omal ajal valiti ikkagi teistsugune süsteem. Riigil sellist võimekust polnud,” meenutas ta. Kui riik hakkaks seda looma nüüd, siis tähendaks see Ligi sõnul jälle suuremat maksukoormust, riigi kulusid ja see on mõneti ka ilmavaateline küsimus. “Kujutame ette, kui oleks näiteks kriisi ajal olnud riigi pensionifondidel selline kukkumine, siis oleks ju kokku kukkunud ka poliitiline süsteem, kuigi me kõik tajusime, et riik polnud selles kriisis süüdi. Siis oleks kogu viha läinud valitsuse vastu ja see oleks olnud väga sügav demokraatia probleem. Majanduskriis ei tohi muutuda demokraatia probleemiks,” ütles Ligi.
    Õppida saab ka teiste kogemustest. Riigikogu liikme Eiki Nestori arvates pole mõtet praegust süsteemi muuta. Fondide eraettevõtluse hallata andmise otsust tehes vaadati teiste riikide praktikat. “Kus alguses riik hakkas neid fonde haldama, seal hiljem loobuti sellest, sest nähti, et turgude juhitud fondid on pensionäridele kasulikumad ja kindlamad,” põhjendas Nestor. “Ega me 99 juhul sajast ei ole ju aktsiaturgudel aktiivselt osalejad ja selles mõttes on siiski õigem uskuda neid inimesi, kelle jaoks see on igapäevane töö.”
    Ta tõdes, et fondidel pole praegu ajad kõige paremad, aga see, et sellised ajad võivad saabuda, pole finantsturgusid teadvatele inimestele mingi uudis. “Kui millestki puudu jääb, siis sellest, et me oskaks kogumispensionäre teavitada sellest, mis on riskid mingi fondiga liitumisel. Minu jaoks oligi kogu selle liitumise ajal üllatuseks just see, et inimesed nii optimistlikult nii suuri riske võtsid, sõltumata oma vanusest,” rääkis Nestor.
    Kunsing on varemgi öelnud, et üks võimalus konkurentsi teravdada on see, et riik loob oma fondihaldusettevõtte, mis pakub erafirmadele konkurentsi. “Ma ei arva, et see midagi halvemaks teeks. See võtaks ilmselt palju pingeid maha. Siis on ka poliitikutel endal võimalik aidata kaasa igasugustele protsessidele, mida nemad on vältimatuks pidanud,” märkis Kunsing. “Kui konkurents on õiglane, et sellele ärile ei maksta peale ja see toimetab võrdselt teisega, siis miks mitte.”
    Kunsing ütles, et riigikassat on kiidetud selle eest, kuidas nad omaraha hästi haldavad ja lisas, et nende varasem juht töötab nüüd SEB Varahalduses. “Ka meie oleme endale kompetentsi juurde hankinud,” nentis ta. Tema arvates võiks riigikassa jätkata oma teenuse pakkumist ka avalikult. “Ma arvan, et meile see sobib,” lisas ta.
    Riik hajutas riske. Millepärast üldse pensionisüsteemi reformiti ning miks pensionisambad tekkisid? Danske Capitali juhi Silja Saar ütles, et pensionisüsteemi reformiti omal ajal lihtsustatult öeldes selleks, et riik hajutas sellega nii enda kui ka oma kodanike riske ning jagas vastutust.
    “See tuleneb faktist, et riik ei ole ise ja üksi võimeline tulevikus oma kodanike ees kohustusi pensionimaksete näol täismahus täitma. Seetõttu ongi riik kaasanud kaasvastutajaks nii kodaniku enda kui ka eraettevõtluse – viimase spetsiaalselt fondivalitsemisega seotud ettevõtete ning kindlustusseltside kaudu,” märkis Saar.
    Riigi oskused testimata. Danske Capitali juhi hinnangul on arvamus, et riik suudaks pakkuda fondide valitsemisel paremat teenust kui erasektori fondivalitsejad, äärmiselt kaheldav. “Kõik, kes on kindlal arvamusel riigi vastavas suutlikkuses, spekuleerivad, sest riik ei ole kunagi sellise tegevusega tegelenud, seega tal puudub selleks ka vastav haldussuutlikus. Sellest tulenevalt on äärmiselt ennatlik väita, et riik suudaks seda teenust odavamalt või tasuta pakkuda. Kogenud investeerijad teavad, et investeerimistegevuses on eelkõige määravaks teenuse kvaliteet ja alles siis tasud,” märkis Saar.
     
    Seisukoht
    Valitsus on hea rahahaldur
    Rein Järvelill, Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari nõunik, SDEKui töötuskindlustuse vahendeid usaldab peaminister anda valitsuse haldurite kätte, miks ei saa me oma pensioniraha anda valitsuse hallata? Kohustuslike pensionifondide haldamine on halduritele väga hea ja riskivaba äri. Ühelt poolt oleme kohustatud oma pensioniraha koguma, teisalt pole fondihalduritel mingit kohustust me raha kasumlikult investeerida. Sõltumata fondi tootlusest võtab fondihaldur ligi 1% fondi mahust igal aastal endale. See summa pole mitte tühine number – riikliku kogumispensioni II samba fondides on meie raha ligi 1,1 miljardit eurot, seega tasume fondihalduritele ca 10 miljonit eurot aastas.
    Valitsus on edukalt tegutsenud. Valitsuse hallatavaid reservid on samas mahus, üle miljardi euro, samas on valitsus neid viimastel aastatel hallanud oluliselt edukamalt kui erasektori fondid. Kui töötukassa võitleb selle vastu, et raha anda rahandusministeeriumi hallata, siis mina hoopis palun valitsust: võtke mu raha enda hallata!
    Intressiootus. Valitsus peab looma oma kohustusliku pensionikindlustuse fondid. Olen kindel, et nende haldamiseks ei kulu valitsusel 10 miljonit eurot aastas. Samuti luban oma raha kasutada valitsuse eelarve defitsiidi katmiseks, määrake vaid mõistlik intress. Mulle oleks see riskivaba rahapaigutus, sest usaldan valitsust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Konkurentsiamet keelas Express Posti müügi Eesti Postile
Konkurentsiamet ei lubanud AS Express Posti müüki Omniva kaubamärgi all tegutsevale AS Eesti Postile, selgub kolmapäeval vahetult enne börsipäeva lõppu avaldatud Ekspress Grupi börsiteatest.
Konkurentsiamet ei lubanud AS Express Posti müüki Omniva kaubamärgi all tegutsevale AS Eesti Postile, selgub kolmapäeval vahetult enne börsipäeva lõppu avaldatud Ekspress Grupi börsiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

EL hääletas kauaoodatud ühise telefonilaadija kasuks Kiibifirmade aktsad hüppasid pärast uudist üles
Euroopa Parlament kiitis heaks otsuse, mille kohaselt peab 2024. aasta lõpuks olema Euroopa Liidus müüdavatel mobiilidel, tahvlitel ja kaameratel USB C-tüüpi laadimispesa. 2026. aastal peab see olema ka sülearvutitel.
Euroopa Parlament kiitis heaks otsuse, mille kohaselt peab 2024. aasta lõpuks olema Euroopa Liidus müüdavatel mobiilidel, tahvlitel ja kaameratel USB C-tüüpi laadimispesa. 2026. aastal peab see olema ka sülearvutitel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.