Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puidusektoris uued tuuled
Lõppev aasta on olnud puidusektori ettevõtetele valdavalt edukas. Enamik Eesti puidutööstuse ettevõtteid on suutnud möödunud aasta tulemusi kvartalite võrdluses ületada.
Juurde on loodud uut tootmisvõimsust. Parandatud on tegevuse efektiivsust. Samas on kahe viimase aasta soodne turuolukord võimaldanud tööstusettevõtetel koguda ka likviidsuspuhvreid. Kriisist on seega õpitud ja kui Euroopa majandus peaks pöörduma uuele langusele, ollakse sel korral paremini valmistunud.
2010.aastal oli Eesti raiemaht 10,47 miljonit m3. Võrdluses eelnenud aastaga olid aktiivsemad eelkõige erametsade omanikud, kes suurendasid raiet ligi 40% ja nii saavutati viimase 7 aasta suurim raiemaht. Olgugi, et riigikontroll on teist meelt, on arenguks piisavalt ruumi, enne kui saavutame uues arengukavas kinnitatud taastuva raiemahu taseme. 12–15 miljonit kuupmeetrit puitu aastas tähendab ka suuremat kogust raiejäätmeid, mis aitaks rahuldada taastuvenergia subsiidiumide toel kasvavat nõudlust küttepuidu järele. Viimasel kahel aastal on puidu hind stabiilselt kasvanud. See kinnitab Eestis puidule antud lisandväärtuse kasvu, mida illustreerib omakorda ka tugev nõudlus. RMK andmetel oli käesoleva aasta 9 kuu keskmine metsamaterjali müügihind 44,7 €/m3, mis on ligi kuuendiku võrra enam kui aasta varem. Hinnakasvu trend jätkub, ehkki tempo on mõnevõrra raugemas.Palgi veel pöördumata hinnatrend sunnib puidutööstusettevõtteid tegema investeeringuid tootlikkuse tõstmiseks, et püsida konkurentsis. Tootmise efektiivsuse suurendamisest saab võtmeküsimus, sest mitte kõik kliendid ei ole valmis liikuma tooraine hinnatõusuga samas tempos kaasa. Kuna Eesti puidutöötlejate peamised turud asuvad enamjaolt riigipiiri taga, mõjutab see ettevõtja konkurentsivõimet ka rahvusvahelisel turul.
Tooraine sisendhinnad võivad kohaliku puidutööstuse jaoks mõnevõrra siiski alaneda. Venemaa kõrged tollimäärad peaksid pärast 4–5 aastast perioodi langema tänu lõpule jõudnud läbirääkimistele liitumaks WTOga. Uus kord parandab Venemaa ümarpuidu konkurentsivõimet kohalikul turul ning vähendab Eestis kasvava liigikaaslase osatähtsust naaberturgudel, sh Soomes ja Rootsis. Välistada ei saa siiski, et Venemaa maksustab puidu eksporti madalamal tasemel vaid kuni määratud mahu täitumiseni, rakendades seejärel taas kõrgemaid tollimakse.