Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Turg ootab euro müügiajendit
Valuutaturg andis möödunud nädalal selgelt mõista, et lähiaja tähtsate uudiste puhul ootab ta eeskätt ajendeid asuda müüma eurot, mille senine suhteliselt hea käekäik ei ole vastavuses Euroopa probleemide tõsidusega.
Isegi kui kaubelda vaid ühe või mõne valuutapaariga, on turu üldise loogika mõistmiseks kasulik vaadata, kuidas liiguvad muud põhilised valuutad, samuti tähtsamad aktsiaindeksid, ning jälgida eeskätt muutusi või hälbeid kauplemisinstrumentide omavahelises korrelatsioonis. Möödunud nädalal kukkus üldisest pildist selgelt välja just euro.
Asjaolu, et euro ei läinud riskiralliga kaasa, annabki alust oletada, et alanud nädalal eeldab turg, et Euroopa Keskpank (EKP) alandab neljapäeval baasintressimäära veel 25 baaspunkti võrra või lõpeb Euroopa Liidu 8.–9. detsembri tippkohtumine fiaskoga või juhtuvad mõlemad. Et euroala vajab hanguva majanduse taustal järjekordset intressikärbet, on üsna selge. Erinevad märgid ja indikaatorid näitavad, et uue kärpe toimumise tõenäosus juba detsembris on üle 80 protsendi.
Loodetavasti ei saa siin takistuseks psühholoogiline aspekt, mida ei tohi kunagi alahinnata. Nimelt tähendaks uus kärbe seda, et EKP uus president Mario Draghi on juba ametisoleku kahe esimese kuuga nullinud ära kogu tema eelkäija Jean-Claude Trichet’ varasema tegevuse ja “pärandi”. Mis oleks ühelt poolt iseäranis vapper ja samal ajal muidugi ka väga mõistlik ja tervitatav tegu.
Euroopa tippkohtumise tulemusi - või õigemini tulemuslikkust – ennustada on siiski veel raskem, sest Prantsusmaa ja Saksamaa arusaamades ei ole vähemalt nähtavalt toimunud muutusi, mis lubaksid vaadata tulevikku optimistlikult. Mõni vaatleja on küll kusagilt ridade vahelt just nagu välja lugenud, et Angela Merkeli vastuseis EKP rolli muutmisele (ja võlakirjainterventsioonidele) võib hakata murenema, kuid see on esialgu siiski soovitu pakkumine tegelikkuse pähe.
Tippkohtumise eel on ennekõike oluline eilne Merkeli ja Sarkozy kohtumine. Ning loomulikult tasub hoolega jälgida, milliseid kommentaare ja seisukohti tuleb Saksamaa ametlikest või ka ametlikele lähedal seisvatest allikatest. Kui Saksamaa jääb oma senisele joonele kindlaks ka tippkohtumisel, nii et kokkulepetele ka seekord ei jõuta, võib see mõne käsitluse kohaselt tähendada, et Saksamaa ise plaanib euroalast väljuda ning on seni tegelnud vaid aja võitmisega, et teha ära vajalikud ettevalmistused.