Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtete tootlikkus tippajast parem

    Ettevõtjad kinnitavad tegevusmahu kasvu ja paranenud tootlikkust, metallifirmad ei jõudnud lausa aasta alguses tellimuste mahu kasvuga sammu pidada.

    “Masu ajal pistetakse projektid kaustade vahele ja kui taas tekivad finantseerimisallikad, siis need kaustad avatakse ning antakse tellimused sisse,” põhjendas metallkonstruktsioonide tootja Ilmarise juhatuse esimees Kaido Aettik, miks metallitööstuse sektoris on aasta algusest alates tellimuste arv kasvanud. “Meie sektorisse paisati esimeses kvartalis töid koguses, mis käis ilmselgelt üle jõu nii suur- kui ka väikeettevõtetele.”
    Aettiku sõnul teeb Balti metallitööstuse sektor allhanget põhiliselt Skandinaaviale. “Skandinaavias on tootmist väga palju kokku tõmmatud,” ütles ta. “Alles on jäänud inseneribürood ja neilt tellimused meie metallisektorile tulevadki.”
    Töötajaid on juurde võetud. Aettiku sõnul ei tule tööjõukulude kasv metallitööstuses palgatõusust, vaid eelkõige töötajate arvu kasvust ettevõttes. “Masu üle elanud metallitöö ettevõtted ei jõudnud kõiki töid ära teha ja seepärast on võetud personali juurde,” põhjendas ta.
    Tulevikku suhtub Aettik pigem konservatiivselt.
    Info-Auto ASi Tartu esinduse direktori Jaak Väärsi sõnul muutus Eesti majandus kriisiaastatega efektiivsemaks ja ega autokaubandus ning autode teenindusettevõtted pole sellest kõrvale jäänud.
    “Ka meie sektoris on majandamise efektiivsus ja kulude kontroll hoopis teisele tasemele jõudnud – see on müügi kasvu üks põhjus,” kommenteeris Väärsi. “Teine põhjus on ilmselt see, et kuna vahepeal oli autokaubandus maas, siis nüüd, seoses majanduse väikse ärkamise ja kriisiohu näiva möödumisega on tekkinud järjest suurenev vajadus autode järele. Nii üksikisiku kui ka ettevõtte tasandil on aru saadud, et ega tegelikult siiski ilma autota ei saa.”
    Kaubanduses suurim kasum. Enim mõjutas ettevõtlussektori kogukasumi kasvu kaubandus, kus kasum kasvas aastaga 43%. Kaubanduse kiiret kasumi kasvu mõjutasid põhiliselt jaekaubanduse ja mootorsõidukite müügiga tegelevad ettevõtted.
    Väärsi kinnitusel on kogu Eesti autoturu müügikasv olnud väga jõuline. “Sama seis on ka Lätis ja Leedus,” lisas ta. “Praegu täidetakse paljuski tühimikku, mis mõne viimase aastaga tekkinud on.”
    Väärsi sõnul oli Eesti autoturu tipptase 2007. aastal. “2009. aastal jäi sellest järele alla 30 protsendi ehk alla kolmandiku ja selline seis püsis ka 2010. aastal,” rääkis Väärsi. “Tugev tõus autoturul algas 2010. aasta viimases kvartalis. Seega on ka autoäris sama seis, et selle aasta suur kasv võib aasta lõpus pidurduda, kuna võrdlusbaas ehk eelmise aasta lõpp on tuntavalt kõrgemal tasemel.”
     
    Kommentaar
    Müügikäibe kasv hoo maha võtnud
    Nils Vaikla, LHV Panga analüütik Eesti ettevõtete käive on jõudnud tagasi 2007. aasta tasemele, kuid ettevõtete tootlikkus on praegu buumieelsest tasemest oluliselt kõrgemal.Tootlikkus on tänu tööjõukulude vahepealsele vähenemisele ja ettevõtete ekspordivõimekuse tõusust tingitud tootmismahtude suurenemisele märkimisväärselt paranenud.Kolmandas kvartalis aga tööjõukulude kasv kiirenes, kuid samal ajal jätkas ettevõtete müügikäibe kasv aeglustumist. Kui käärid kahe näitaja vahel järgnevatel kvartalitel peaksid sulguma, on oodata tootlikkuses vähikäiku ja ilmselt satub ka ettevõtete kasumlikkus tugevama surve alla.Müügikäibe kasvu toetas kolmandas kvartalis ekspordil põhinev tööstussektor, kuid suuremat rolli mängisid siseturu elavnemisest kasu lõikavad ehitus- ja kaubandusettevõtted. Samal ajal aeglustus ettevõtete müügikäibe aastane kasv juba teist kvartalit järjest.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.