Hinnatõus tuleb kindlasti

08. detsember 2011, 00:00

Ehitusfirmade juhid ennustavad üsna üksmeelselt järgmiseks aastaks hinnatõusu, Riigi Kinnisvara arvestab selle suuruseks 10–20 protsenti.

Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees Sven Pertens ütles, et hinnatõusuks on mitu põhjust. “Sisendihinnad tõusevad, kütused, materjalid kallinevad ja lõpmatuseni ei saa ei pea- ega alltöövõtja töödele peale maksta. Nõrgemad langevad välja ja tugevamad, et mitte ka väljalangejate klassi sattuda, peavad hinda tõstma,” põhjendas Pertens.

Pole välistatud hinnatõus riskide kartuses. Skanska EMV juhatuse esimehe Andres Aaviku sõnul pole päris selge, mis juhtub sisendhindadega. “Kui ma seda teaks, siis ma siin ei oleks, nagu ütles üks kuulus mees,” naljatas Aavik. “Osaliselt nad kindlasti tõusevad, mis on tingitud maksupoliitikast – kütuseaktsiisid, maavarade hindade tõus tõstab killustiku hinda – ja teiselt poolt sõltub terase hind Hiina turust, mis on selgelt languses. Pigem praegu ehitajad arvestavad riskidega ja tõstavad hinda.”

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam ennustas, et ehituse pakkumishinnad kõiguvad ka järgmisel aastal kõvasti, sest määramatus on suur. “Arvame, et järgmisel aastal kerkivad ehitushinnad 10–20%, aga siis tuleb turule nõudlus tagasi ning jätkub mõõdukas tõus,” sõnas Udam. “Juhul,  kui Euroopa majandus ei satu uude sügavasse kriisi,” täpsustas ta.

Ehitusmahtude kasv tuleval aastal väheusutav. Megaron-E juhataja Aivo Mark ei näe, et ehitusmaht võiks järgmisel aastal kasvada. “Ehk on oodata mingeid selginemisi,” lootis ta.

Margi sõnul sõltub pankadest, kas eratellija hakkab rohkem tellima kui avalik sektor. “Praegu on pankade taga, kas eratellija julgeb ja kas ta on võimeline ehitama,” ütles ta. “Kartma peab seda, mis toimub Euroopas ja rahaturul ning kas eratellija, kes praegu nõuaks ja vajab uusi hooneid, julgeb ja saab seda protsessi alustada.”

Pertens ehituses tõusu mingil juhul ette ei näe. “Meil oleks hea meel, kui taristuturg järgmisel aastal ei langeks,” ütles ta.

Aavik loodab näha stabiilsust. “Nii tellija poolt hangete stabiilsemat turuletulekut ja kui ka sisendihindade stabiilsust,” täpsustas ta.

Ka teedeehitajad hinnatõusu lainel. Lemminkäinen Eesti ehitusdirektori Tarmo Trei sõnul on teedeehituses hulk muutujaid. “Sisendite hindade tõus, energiakandjad kallinevad, muud materjalid kallinevad, riigi maksusoovid suurenevad,” loetles ta. “Põhiline risk on, kuidas sa suudad neid õigesti hinnata ja nende mõju määrata.”

  • Kuuli: ehitus vajab rohkem insenere, vähem juriste

Et võitlus ehitustandril taanduks, peaks valdkonnas rakendama enam insenere, mitte juriste, sõnas ASi Oma Ehitaja nõukogu esimees Tiit Kuuli eile toimunud Äripäeva konverentsil Ehitusettevõtete Äriplaan 2012.
“Kui mullu käis võitlus ehitusturul pakkujate vahel, siis tänavu, pärast riigihankeseaduse kohendamist, käib kemplemine tellijate ja ehitajate vahel,” rääkis Kuuli.
Hankijad süüdistavad ehitajaid tema sõnul ebamõistlikult kõrgete hindade pakkumises ja hankedokumentidest vigade otsimises. Pakkujad omakorda pole rahul vigaste hankedokumentide, hangete hindamise tähtaegade pikkuse ja ühekülgsete lepingutingimustega.

Õiguste ja kohustuste raskuskese paigast ära. “Olukord on selline, kus ühel poolel on kõik õigused ja teisel kohustused – see ei ole lahendus,” ütles Kuuli ja pakkus ühe lahendusena välja hangete tsentraliseerimise. “Keegi ei taha minna haiglasse kirurgi käe alla, kes kord aastas sellist lõikust teeb,” viitas ta tellijate puudujääkidele hangete korraldamisel.
Pakkuge õiget hinda ja ärge panustage tellija rumalusele, sõnas Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam.
“Sageli süüdistatakse hankijat ebapädevuses. Probleeme pole aga kunagi tulnud siis, kui pakutakse õiget hinda. Enne kui hankijat kritiseerite, asetage ennast riigihankija positsioonile,” soovitas Udam enam kui sajale konverentsil osalevale ehitusettevõtjale.

Hea tava rakendamine ausse. Udam usub, et kiirelt tuleks luua toimivad regulatsioonid, mis võimaldaks häid tavasid rikkuvate ettevõtjate kõrvaldamist riigihangetelt. “Suurim häda on aga üle reguleeritud riigihanke seadusega, mis eeldab, et hankijad on sulid ja pakkujad tahavad petta. Riik peaks rohkem tegelema ametniku vastutuse ja kohustuse tasakaalu loomisega,” sõnas Udam.
Ühel meelel pole ehitajad selles, kas vaidlemine hakkab hääbuma. Skanska EMV AS juhatuse esimees Andres Aavik tõdes, et vaidlusi on vähemaks jäänud, kuna riigihangete seaduses tehti teatud vajalikud muudatused ära. “Praegu on trend  vähenemise suunas,” lausus Aavik. Megaron-E ASi juhataja Aivo Marki arvates pole mingit muutust. “Nii nagu see on turul, nii ta on ja ilmselt ka jääb,” lausus ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 13:38
Otsi:

Ava täpsem otsing